Neli aastat tagasi koristas Kirke Org-Jaanus oma lahkunud vanavanemate ja tädi korterit Tallinna kesklinnas, Gonsiori tänaval ja leidis äraviskamist ootavate asjade hulgast tavalise pruuni kohvri, mille sisu uurides sai selgeks, et see oli kuulunud pikka aega samas korteris elanud Rudolf Tobiase tütrele Silviale.

Kohvrist leidis Org-Jaanus Silvia Tobiase ja oma tädi Helge kirjavahetuse. Kohvris olnud kirjavahetuse ja nootide hulgas tõmbas aga tähelepanu libreto, mis kandis pealkirja "Joonas", mis viitab Rudolf Tobiase suurvormile. Perekond Jaanus aimas, et see võib olla midagi eriti olulist.

"Ma küll loen noodikirja ja teatud pealkirjad olid ju mulle tuttavad, aga üldiselt mul oli kohe tunne, et see asi käib mul natuke üle pea," nentis Org-Jaanus, kes seejärel pöördus Tõnu Kaljuste poole. 

Juba 1907 lõi Tobias Eesti esimese oratooriumi "Joonas", mis kanti kaks aastat hiljem ette Leipzigis, aga ei leidnud toona sooja vastuvõttu ning vajus 80 aastaks unustusse, kuni pianist ja poliitik Vardo Rumessen selle uuel ärkamisajal taaselustas ning see 1989. aastal tema poolt tuunitud versioonis uuesti ette kanti – nüüd juba pealkirjaga "Joonase lähetamine".

Seega, kui möödunud sajandi alguses kanti ette Tobiase toonane versioon, möödunud sajandi lõpus Rumesseni töödeldud versioon, siis nüüd jõuab ettekandele taaskord Rudolf Tobiase enda kirjutatud muusika, kuhu on tema tütre poolt lisatud eestikeelne tekst. Selle teksti kasutamiseks saadi kinnitus 2019. aastal, kui unustatud kohvrist leiti Rudolf Tobiase enda käekirjaga kirjutatud libreto.

Kaljuste pakkus, et põhjus, miks Vardo Rumessen Tobiase versiooni ümber kirjutas, oli soov, et Eesti muusikas oleks olemas mingi väga suur ja võimas teos.

"Ma arvan, et tal oli suur missioon poliitikuna alguses: ta oli Isamaa liige, kes tahtis, et Eesti muusikal oleks mingi väga võimas teos. Ja ta leidis, et seda on võimalik täiendada, rikastada ja teha see asi võimsamaks," arutles dirigent, kes palus omakorda oma toonasel üliõpilasel Mai Simsonil sellest kriitilise analüüsi teha. 

Kui Tobias tegi algselt Joonase versiooni toonast sihtturgu silmas pidades saksa keeles, siis Vardo Rumessen pani jällegi nii-öelda kellasid ning vilesid juurde. Muusikaajaloos on korduvalt juhtunud, et helilooja originaalteost täiendatakse ja parandatakse pisut ning Rumesseni tegevus polnud sellisena kuidagi pahatahtlik – seda enam, et püüd oli presenteerida maailmale Eesti süvamuusika suurvormi, kinnitavad asjatundjad.

Tobiase enda algsete mõtete ja lätete juurde jõudmisel oli silmiavava tähendusega seesama Gonsiori tänava korterist leitud "Joonase" libreto, mille oli kirjutanud Rudolf Tobias. Seejuures oli kõige olulisem see, et tekst on eesti keeles – nii nagu juba 1918. aastal kõigest 45-aastasena surnud helilooja tegelikult algselt soovis.

Muusikalise kõrgharidusega ja eri riikides töötanud Silvia Tobias mängis aastatel 1935 – 1970 Estonias harfi ning töötas Eesti Riikliku Konservatooriumi õppejõuna, kuni emigreerus täiesti ametlikult 70ndate lõpus Ameerikasse, kus elasid tema kaks õde. Silvia hukkus New Yorgis ühe õe kodus aset leidnud tulekahjus aastal 1985 ning mõned tema asjad jäidki ligi neljakümneks aastaks kohvrisse tema kunagises elupaigas Tallinnas, kust perekond Jaanus need neli aastat tagasi leidis.

Dirigent Tõnu Kaljuste ei tee suurt saladust, et peab seda, aastakümneid hiljem välja tulnud tütre ümberkirjutust oluliseks leiuks. Mitte ainult kavatseb ta sügisel suurvormi sel kujul Tallinna Metodisti kirikus esitada, vaid ka salvestada. Juba varem – tõsi küll mitte päris täispikkuses – võib katkeid teosest kuulda ka Rudolf Tobiase sünniaastapäeval, 29. mail Kärdla kirikus.

Hiiumaal kuuleb aga esmakordselt fragmente Silvia Tobiase ooperist "Tuuled Tartust", mis leiti samuti unustatud kohvrist ja mille olemasolust polnud aimu isegi Tobiase tütre lähimatel kolleegidel.

"Meie hulgas on tihtipeale märkamatud inimesed, kes vaikselt oma tööd teevad  ja kelle keel on ainus tegude keel. Nad ei hõiska oma tegudest," lausus Kaljuste. "Taolised inimesed nagu Silvia Tobias, näitavad meile, et on olemas teistsuguseid väärtusi ja ka väga tundlikke ja suure haridusega inimesi."