Idee AI-st film teha sündis Rannul kaheksa aastata tagasi, stsenaarium sai valmis neli aastat tagasi ja film võeti purki kolme aasta eest. "Hästi tore on näha, et nüüd oleme lõpuks jõudnud sellesse hetke, kus kõik räägivad nendest AI teemadest, millest kümme aastat tagasi rääkiski väga käputäis teadlasti," tõdes Rannu.

Kuigi AI on suurt populaarsust kogunud viimastel aastatel, on sellest filme varemgi tehtud – näiteks ilmus 1968. aastal Stanley Kubricku film "2001: Kosmoseodüsseia". Rannu märkis, et oma filmi jaoks sai ta inspiratsiooni ka Kubricku filmist, sest seal ei ole masinatele antud inimestele omast emotsionaalsust.

"Masinad on masinad, nad on programmeeritud ja nad teevad seda, mida nad on programmeeritud tegema. Mul on tunne, et Kubrick sai aastal 1968 sellele palju täpsemalt pihta, kui väga paljud teised tänapäeva AI filmid," sõnas ta.

Pikalt tehnoloogiavaldkonnas töötanud Rannu jõudis filminduseni umbes kümme aastat tagasi. "Mulle meeldis, et see on äärmiselt loov protsess. Võrreldes väga paljude teiste kunstiliikidega, on see hästi multidistsiplinaarne – sul on vaja sõnaoskust, visuaalset oskust, heli, muusikat," sõnas Rannu ja lisas, et filmindus meenutab talle kohati start-up'is tegutsemist.

"Start-up'is tulevad ka erinevad inimesed kokku – programmeerijad, kunstnikud, müügimehed – ja siis teevad koos midagi ägedat," märkis ta.

Aasta lõpus jõuab ekraanidele Rannu uus film "Vaba raha", mis räägib krüptost ja investeerimismaailmast. Samuti on töös film arvutimängudest ja nende sõltuvusest noorte seas.

Lisaks muule on Rannu produktsioonifirma Tallifornia üks asutajatest. Filmide tootmise juures on mehe sõnul kõige olulisem see, et filmid oleksid kõnekad, head ja tugeva autoripoolse visiooniga.

Selleks, et Eesti filmid kasumlikud oleksid, peavad need Rannu sõnul Eestis välja murdma. "Meie väiksusest tulenevalt – tahes-tahtmata – peame ka tegema filme, mis kujul või teisel välja jõuavad."