Tallinna Linnaarhiivis on hoiul kaupmees Hildebrand Veckinchusenile adresseeritud kirjad ja tema arveraamatud aastatest 1398–1428. Ajaloolase Jüri Kivimäe hinnangul on Veckinghuseni arhiiv nii haruldane, et põhjapool Alpi mägesid midagi sarnast ei leidugi. Kuidas ja miks arhiiv Tallinna sattus on senini teadmata.

Kivimägi rääkis, et arhiiv avastati 1870. aastatel. "1879 käis suvevaheajal Tallinna raekojas uurimistööl Tartu Ülikooli professor, kes nagu jumala juhtumisi tegi lahti ühe unustatud laeka. Seal oli paks piprakiht ja selle all olid kirjad, need olid Veckinchuseni ärikirjad," selgitas ta ning lisas, et kirjad olid piprakihi all seetõttu, et hiired neid närimas ei käiks.

Veckinchuseni arhiiv koosneb 12 arveraamatust ja ligikaudu 600 talle adresseeritud kirjast, mis annavad Kivimäe sõnul uskumatu panoraami lääne, ida, põhja ja lõuna vahelisest kaubandusest. Kuigi arhiiv valimine UNESCO maailma mälu registrisse on tema sõnul suur au, ei peaks pelgalt auga leppima.

"Mingisugune sihtkapital või stipendium võiks seoses Veckinchouseniga olla," pakkus ta. "See võib sündida ka Tallinna linnaarhiivi egiidi all, kui Tallinna linn seda toetab."

Hansadokumentide kandmine UNESCO arhiivipärandi nimekirja algatati Lübecki Linnaarhiivi juhtimisel 2016. aastal.