ROLLING THUNDER

John Flynn

USA

1977

Rendez-vous avec Quentin Tarantino 

Hakkan närvitsema juba lõuna paiku, et kas ikka saan üritusele sisse. Saal pole kõige suurem. Lähen erandkorras kohale kaks tundi varem ja olen üsna eesotsas oma entusiasmiga, ehk et lootust ka saalis hea koht saada... Sel hetkel on ainult teada, et planeeritud on üllatuslinastus, aga mis film, ei tea keegi.

Kaks tundi möödub nagu... kaks tundi. Seltsiks raamat "Scorsese on Scorsese". Kogu seda piletipiiksutamise ja koti läbiotsimise rituaali õnnestus nii optimeerida, et sain isegi koha lausa esireas. Haip oli kõigil üleval ja elekter õhus.

Ja Tarantino tulles tõusti muidugi püsti ja tehti käte, jalgade ja suuga nii kõva müra, kui keegi teha oskas. Kuna olin esireas temast vaid mõne meetri kaugusel, siis tundus ka, et ta veidi punastas. Ta on formaalselt tulnud siia esitlema oma eelmise aasta raamatut "Cinema Speculation", mis tundub olevat eriti hea tükk, ma isiklikult ei teadnud üldse selle olemasolust. Fantaseerimine filmiajaloo teemadel.

Aga tegelikult muidugi on see Quinzaine'i uue juhi flex, sest ta on fänn ja otsis põhjust Tarantino kohale kutsuda. Quinzaine'iga on Tarantinol huvitav ajalugu, sest ta unistas kõige rohkem just sinna programmi saamisest, aga "Reservoir Dogs" õnnestus neil ikkagi kuidagi tagasi lükata, mida nad kahetsevad tänapäevani, jäädes ilma aust olla "Tarantino avastaja". Film linastus lõpuks lihtsalt Cannes'i programmis väljaspool võistlust ja pool aastat pärast esikat Sundance'il. Nüüd siis Quinzaine'i juhi Julien Rejli sõnul on aeg vigade paranduseks.

Tarantino kuulutab filmina välja ta ühe kõigi aegade lemmiku filmi "Rolling Thunder" 35mm filmikoopialt (tal oli 90ndatel ka üürike levifirma nimega Rolling Thunder Pictures). Film on täielik pulp-nauding, peaosades William Devane ja Tommy Lee Jones. Puhas kättemaksufilm, kus mehel on käe asemel konks, ja kuulid vihisevad võidu one-liner'itega. Stsenaariumi on kirjutanud Paul Schrader. Tarantino vestlusest Schraderiga: "Paul ütles mulle, et kirjutas fašistlike kättemaksufilmide kriitika, aga John Flynn tegi sellest fašistliku kättemaksufilmi." Ma vastasin talle: "Aga see-eest maailma parima fašistliku kättemaksufilmi!." Ta soovitab rahval filmile kaasa elades olla "vähem prantslaslik" ja seetõttu on linastuse ajal üsna hea melu.

Filmile järgnes umbes poolteist tundi kestev meistriklass, mis seisnes selles, et Rejl küsis mingi küsimuse ja Tarantino rääkis paarkümmend minutit. Kõik käib tõlgi vahendusel, sest Rejl on jäänud kindlaks soovile Tarantinot laval ise võõrustada, laskmata end segada tõsiasjast, et ei valda inglise keelt. Kuna aga Tarantino räägib võrdlemisi kiiresti, siis on teksti kokkuvõttes ikkagi värskendavalt palju.

Kogu vestlus on tõeline filmifriigi unelm, teemadeks "Rolling Thunder", John Flynn ja tema teised filmid, Scorsese ja "Taxi Driver", De Palma, vägivald filmides ning tsensuur ja moraaliküsimused, John Ford, jnejne.

Ikkagi väga huvitavaid seisukohti väljendab, öeldes muuhulgas, et moraali baasilt solvumine mängufilmi üle on täiesti arusaamatu, sest peaks ju olema selge, et tegemist on mängufilmiga ja mängitakse läbi fiktiivseid stsenaariume, tihti just seda piiri otsides. Et ta ei vaataks kunagi kinolinalt päris surma, eriti mitte loomade, ka näiteks mitte putukate oma, sest see ei kuulu nn mängu-universumisse, ja pole selle reeglistiku järgi põhjendatav. Kui ma nüüd selle mõtte oma sõnadega nii edasi andsin. Tekst on värskendavalt vaba ja vabalt ebatsensuurne. Mitte hetkekski igav, sest ta on lisaks jutuvestjale ju ka näitleja ja mõistab väga hästi loo edasiandmise kunsti. Meeldejääv elamus igatahes ja "Rolling Thunderi" peaks mingi öise linastuse raames ikkagi ära näitama.

Üritus 10, film 8