BLACKBIRD BLACKBIRD BLACKBERRY

Merle merle mûre

Elene Naveriani

Gruusia-Saksamaa-Šveits

Quinzaine des cinéastes

Gruusia on juba paar aastakümmet pealtnäha ilma erilise pingutuseta suutnud teha väga erilisi filme ja nendega ka alati esil olla ja auhinnatud saada. Elene Naveriani filmi, tõlkes siis umbes "Musträstas musträstas põldmari", peaosaliseks on 48-aastane Etero, kes elab üksi, pole veel meest tundma õppinud, ja sööb oma sisemise üksinduse peletamiseks natuke liiga palju kooki, kuni armastus talle kaela kukub ja kõik segi keerab. Etero hakkab nüüd teise pilguga vaatama oma keerulisele minevikule ja kahepalgelistele sõpradele.

Peaosatäitja Eka Tšavleišvili on väga mõjuv oma kullipilgu ja indiaani olekuga, vahel segaduses oma vihast, vahel õrnusest. Film on gruusialikult teistsuguse lähenemisega nii ajale kui ruumile – vahel võtab maad vaikus, siis jälle jääb tegevus justkui mingisse pisiasja mõtisklema, et taas edasi liikuda. Kõik teenib aga suuremat eesmärki: jutustada lugu. Väga sümpaatne.

7

THE BOOK OF SOLUTIONS

Le livre des solutions

Michel Gondry

Prantsusmaa

Quinzaine des cinéastes

Päeva suurim üllataja... Olen nende endiste videomeeste loomingusse alati suhtunud teatud eelarvamusega (vt ka Spike Jonze, Quentin Dupieux) ja suur osa nende asjadest tundub mulle lihtsalt klotsidega mängimine, mis on ka tore, aga lõppkokkuvõttes kaalutu.

Gondry on aga teinud valmis eriti vaimuka loo, mis on sinna soft-sürr-mumblecore'i kanti nagu Wes Anderson jne. Peategelane hakkab filmi tegema, aga kuna ta tundub sellest eriti mitte midagi teadvat, korvab ta selle täiesti grandioossete mõtetega, mida tagasihoidlik, sõpradest koosnev meeskond peab siis teostama. Pierre Niney filmitegijana mõjub ehtprantslaslikult – arrogantne, tujukas, sarmikas, kaotsis, juuksed sassis ja pea hulle mõtteid täis. Paar ootamatut külalisesinejat, ootamatult palju sai naerda filmi ajal. Sirge soovitus.  

7,5

ABOUT DRY GRASSES

Kuru Otlar Üstüne

Nuri Bilge Ceylan

Türgi-Prantsusmaa-Saksamaa-Rootsi

Põhivõistlusprogramm

Tänavuse festivali seni suurim pettumus. Ja ma ei oska otsustada, et kas pettumus filmis, et see ei vastanud mu ootustele ikka üldse, või pettumus iseendas, et ma ei suutnud seal näha seda kõike, mille eest filmi ka päris palju kiidetakse. Kolm ja pool tundi hangumist pole Nuri Bilge Ceylani puhul mingi erand, pigem reegel, aga vahel läheb mulle see korda. Ma ei oskaks ta uut filmi küll mingil muul moel kirjeldada kui pretensioonika ja tegelikult ka sihituna. Võib-olla on vaja rohkem praktikat, kannatust või haridust, aga mulle jääb see film võrdlemisi läbimatuks kiviks.

3

CONANN

Bertrand Mandico

Prantsusmaa-Belgia-Luksemburg

Quinzaine des cinéastes

Prantsuse veider mees Bertrand Mandico oma kolmanda täispika filmiga, mis on ajaloolis-sürrealistlik splatter-müüt lesbiamatsioonidest ja jumalast nimega Conann. Või midagi sellist. Tugevad Julia Ducournau "Titaani" kajad on siin filmis, isegi sedavõrd, et kas võib rääkida mingist uuest, sootuks sootust uusekstremismist seal Pransusmaal?

Siin rapitakse kõvasti ja verd lendab, aga kokkuvõttes on see performance, mis jääb ennast teostama kuskil kaugel ja mitte hingele lähedal. Otsest emotsionaalset sidet ma filmiga ei leidnud.

5