19. sajandil Pariisis toimunud ametlikult tagasi lükatud kunstiteoste näitusest "Salon des Refusés" inspireeritud Rejected Gallery uurib äraütlemist ümbritsevateid narratiividele ning püüab neid lugusid jagades heita valgust tagasilükkamise emotsionaalsele mõjule, tõstatades rea küsimusi. Kas sellised äraütlemised murravad südame ja võtavad motivatsiooni või võib see olla hoopis millegi uue loomise katalüsaatoriks? Kas äraütlemisest tekkinud valu või pettumus kaob kunagi? Kuidas? Kas oleks abi, kui püüaksime tagasilükkamist või avaldamisest keeldumist ümber hinnata, aidates üksteisel ja ühiskonnal laiemalt mõista, et see on iga loovprotsessi loomulik osa?

Rejected Gallery Eesti kuraator ja lugude koguja Toomas Järvet ütles, et peame loovisikutena õppima rohkem lahti laskma, et oma loomingu või eluga laiemalt edasi liikuda. "Samuti peame tegema valikuid, kuhu oma energiat suunata, ökki peaks endalt küsima, kas iga projekti ja ideega on vaja nii-öelda läbi seinte minna," kinnitas ta ja lisas, et kindlat valemit muidugi pole, sest piisavalt on näiteid, kus mõni loovisik on oma tõrjutud visiooni edasi viies ja sellesse viimase veretilgani uskudes lõpuks ka läbi murdnud.

Rejected Gallery veebiplatvormil on väljas valik Põhjamaade ja Balti autorite äraütlemislugusid, millest igaüks pakub eri vaatenurka. Eestist on seni oma loo rääkinud Andres Maimik, Annika Haas, Andri Luup, Eve Mutso-Oja, Kadri Kõusaar, Kaupo Kikkas, Liisu Arro, Mall Nukke, Marko Mäetamm, Mati Karmin, Maria Faust, Margus Tamm, Martin Lazarev, Märt-Matis Lill, Ott Kadarik, Paul-Erik Rummo, Peeter Laurits, Peeter Sauter, Sander Mölder, Sandra Jõgeva.