Rene Descartes, keda mõned tunnevad koordinaatteljestiku loojana, on öelnud maailmakuulsa lause: "Mõtlen, järelikult olen." "Merrevaates" kahtlevad Charlie ja tema naine Nancy, kas nad on elus või näevad hallutsinatsioone. Nimelt külastavad neid sisalikulaadsed olendid, kes ei mõista inimeste elu ega kujundlikku keelekasutust.

Mingeid hallutsinogeene siinkohal aga mängus pole, sisalikud soovivad sel üksildasel rannaribal tõepoolest inimestega kontakti astuda. Tänu veidrale, ent emotsionaalsele kohtumisele avanevad Charliele ja Nancyle uued tahud inimeseks olemisele. Kas antud lavastusest saab eksistentsiaalsetele küsimustele vastused ka publik, see on suurem küsimärk.

"Merrevaate" autor on Edward Albee, kelle detailideni läbi komponeeritud, mahlaka dialoogi ja mitmekihiliste tegelastega sügavaid näidendeid on Eestis varemgi mängitud. Albee 1975. aastal kirjutatud tekst, mida on kavalehel nimetatud "maagilise huumoriga draamaks", mõtiskleb inimkonna sajandite pikkusest arengust, surelikkusest ja sellest, miks inimene oma eluga rahul ei ole.

"Merrevaade" on Märt Piusi teine lavastus, esimene oli "Ujuja", kus tegeleti päevakajaliste eetika- ja sporditeemaliste küsimustega. Kui "Ujuja" oli dopinguskandaali tõttu väga ajakohane, siis  "Merrevaate" puhul jäi õhku küsimus: miks selline näidend praegu lavale tuuakse?

Pärnu Postimehele antud intervjuust selgus, et Piusi paelus algmaterjali veidrus, näidendis püstitatud evolutsiooni-teemalised küsimused ning konflikt eri maailmavaadete vahel. Märt Pius ütles: "Minu meelest on see kombinatsioon kolmest eri žanrist: keskpaik on absurditeatri maiguga, algusosa on tavaline kahe inimese draamatükk ja lõpuosa on eksistentsiaalne filosoofiline draama, mingi selline huvitav vorm Edward Albeel küll, jah, leitud sellele näitemängule."¹ Tõepoolest, Edward Albeele meeldis žanreid segada, mõelgem kasvõi sellele, kuidas ta lahendas vormiliselt  "Kolm pikka naist".

Pius on kahe lavastusega näidanud, et tema kui lavastaja tugevuseks on heli ja visuaali abil pineva atmosfääri loomine. "Merrevaate" kunstnik Neoon Must on vaatajate silme ette loonud ranna, mille taustal ilutseb merd kujutav sinine sein. Laval on publiku saabudes piknikukorv joogi-söögipoolisega, eemalt kostab merekohinat, kuid idüllilise vaatepildiga tegemist ei ole. Pigem tekib publikus ootusärev meeleolu, justkui hakkaks varsti midagi eriskummalist toimuma. "Ujujas" oli Sakala maja saali ehitatud bassein, millest hõngus kloorilõhna. Publiku paiknemine saalis ja ootamatud helid tekitasid pingelise õhkkonna.

"Merrevaate" puhul tahaks siiski teada saada, mis on lavastaja sõnum. Kas selle lavastusega soovitakse publikule öelda, et elu on üürike, sestap tuleb elada ja üksteist armastada? Kui nii, siis sõnumi edastus päris hästi ei õnnestunud. Lavale kaedes tundus, et Albee tekstile oli alla jäädud ning mõned tekstis leiduvad teemad (nagu evolutsiooni puudutavad küsimused) ei jõudnud publikuni.

Charlie ning Nancy vahelised mured on aga väga selgelt välja mängitud. Karin Tammaru teeb optimistliku, elujanulise Nancyna soliidse rolli. Tema energilisus on siiras, frustratsioon mehega kontakti puudumisest ning elamata jäänud elust usutav. Jaan Rekkori kehastatud elu pelgava Charlie puhul jäi silma Rekkori vaoshoitud, kuid kõnekas kehakeel, hea huumoritaju ning hääletooni mitmekülgne kasutus.

Jane Napp ja Karl-Andreas Kalmet mängivad merepõhjast pärit kahte sisalikku – Sarahit ja Leslie't – küürakil kehakeelega. Napp tekstiedastus on ainulaadse intonatsiooniga ning Kalmet mõnusalt sarmikas, kuid neid tegelasi oli raske tõsiselt võtta. Esietenduse põhjal näis, et vaatajatele pakkusid olendid enim nalja. Leslie-Sarah' suhteprobleemid ja eksistentsiaalne filosoofia, millel lavastuse lõpuks peatutakse, jäid pigem koomika varju.

Tulles tagasi Rene Descartes'i juurde, lõpetaks teksti keha ja vaimu dualismi analoogiaga. Endla teatri saalis tundsin, et mu keha on küll teatris, aga vaim hõljub kusagil mujal. Paradoksaalselt olid mõtted suunatud enda elule, ent mitte fiktiivsetele tegelastele. 

* 

1 https://parnu.postimees.ee/7801175/mart-piusi-suvelavastuses-kohtuvad-rannaliival-elukad-ja-inimesed