Kuuspu sõnul saab tema värske tantsulavastuse nime kaheti tõlgendada.

"Seda saab lugeda eraldi kolme sõnaga: Paus, istu, mine, mis on nii öelda kolm tegevust nõudvat sõna, või siis pausistumine. Sellist sõna tegelikult eesti keeles ei eksisteeri, aga see rohkem loob nii-öelda lavastuste atmosfääri suunavat tunnet," ütles Kuuspu.

Aga mis see pausistumine võiks olla?

"See algselt sündis isiklikust tundest või nii-öelda puuduolevast emotsioonist, sest mul ei ole elus pausi olnud või need pausid on sellised pausid, millega ma ei oska midagi peale hakata;" lausus Kuuspu.

Lavastuse märksõnadeks on pausi võtmine läbi kummalisuste ja absurdsete tegevuste, mis kutsuvad vaatajat üles peatuma ja elu aeglasemalt vaatama.

"See on väikeste näiliselt või päris tõeliselt tavaliste asjade koosmäng, aga miskipärast need tavaliselt ei käi kokku," ütles lavastaja Anumai Raska.

Üks kummaline ese, mil on ka üsna tähtis roll lavastuses, on pesumasin.

"Pesumasin on lavastuse aega mõõtev element, mis läheb lavastuse alguses sisse ja loob ka kontakti publikuga. Siia sisse tuleb publiku üks riideese, selle jaoks peab tulema vaatama lavastust. Aga etendus kestab seni, kuni üks pesutsükkel kestab. Enne lõppeda ei saa," lausus Kuuspu.