Nädala parimad lood | Prince, Nublu, Will Butler, The Killers jt
Seekordses ülevaates rohkelt reivi ja suvist tantsubiiti, aga samas ka klassikuid uues ja vanas kuues. Ainsa Eesti esindajana leiab valikust Nublu oma viimaste aastate parima singliga.
Prince "Alice Through the Looking Glass"
Tundub, et need Prince'i varasalved ei saa veel nii pea tühjaks. "Diamonds And Pearls" uue väljalaske peale jõuab terve mägi varem avaldamata lugusid, üks neist on "Alice Through the Looking Glass", kus on olemas kõik see, mida Prince'ilt ootame. Sügavate bassidega ürg-funk, milles on ebanormaalselt palju seksi ja stiili ja cool'i. Vajadusel saab selle järgi tantsida, aga võib ka lihtsalt õndsalt sellel pehmel funk-pilvel hõljuda.
On sümpaatne näha, et Nublu on Eesti popmuusika kuningatroonil istumisest väsinud. Tema singlid ei ole enam üldrahvalik sündmus, jääb isegi mulje, et ta meelega ei tee neile lugudele mingit turundust. Et noh, see, kes leiab, see leiab, aga igaüks ei peagi leidma. Karjäärikõvera – ja ka saundi – mõttes liigub ta tagasi sinna, kus ta aastaid tagasi alustas. Uusvana Nublu on lihtsam ja kaasahaaravam, siin on rohkem hinge ja südant, kõik on kuidagi suvalisem, aga paradoksaalsel kombel ka fokuseeritum.
Reivi inkarnatsioonist olen selles ülevaates korduvalt rääkinud, aga Iiri produtsent Kettama keerab asja ikka veel sajakordselt üle võlli. Ta on parimas mõttes maksimalist: kõike on justkui liiga palju, bassid lükkavad seinad ümber, ekstaatilised sündid löövad kaane maha, ta ei anna sekunditki soojenduseks ega hingetõmbamiseks, vaid kihutab täisgaasil hommikuni välja. Uus album "Fallen Angel" on otsast ääreni higine peoküte, avalugu "Fly Away XTC" on aga plaadi tipphetk.
Will Butler + Sister Squares "Stop Talking"
Mullu teatas Will Butler, et lahkub Arcade Fire'i ridadest ning värske singel "Stop Talking" näitab ilmekalt, miks ta seda teha otsustas. Kui Arcade Fire on juba aastaid endale uut suunda otsinud ja ekslenud seeläbi ka minu silmis ebavajalikesse kohtadesse, siis Will Butler teeb koos bändiga Sister Squares parimat kuldaegade Arcade Fire'it. Vist isegi paremini, kui Arcade Fire seda ise viimase kümne aasta jooksul teinud on?!
The Killers "Your Side of Town"
Ja kuldaegadest rääkides, siis The Killers rändab ka oma värske looga "Your Side of Town" tagasi sinna, kust nad kunagi alustasid. Ei ole staadioni-rock'i, kaugeltki mitte, pigem on see mingi kummaline hübriid new wave'ist ja Daft Punkist, mis umbes miljonil teisel juhul mõjuks täiesti napakana, aga Brandon Flowers suudab selle oma karismaga tööle panna. Kahjuks jääb see singel ilmselt ainsaks katsetuseks, sest bänd teatas, et viskasid oma töös oleva albumi prügikasti ja alustasid algusest. Eks saab näha, mis sealt tuleb.
Burna Boy "Cheat On Me (feat. Dave)"
Suvest sai sügis ja ürgkaamos ja sopp ja hall ja masendushooaeg nii ootamatult, et päriselt ei taha sellega veel leppidagi. Õnneks tuli Nigeeria superstaar Burna Boy appi: paned lihtsalt ta uue albumi "I Told Them..." klappidest käima, sulged silmad ja vaikselt hakkavad jälle kõik need viimaste kuude päevitamised, meres ujumised ja soojad ööd peas jooksma. Kui pingutada, siis suudab korraks selle lõppematu vihma ära unustada küll ja saab end muretyult muusikalise päikse käes soojendada.
Ameerika džässtrompetisti Jaimie Branchi värske album "Fly or Die Fly or Die Fly or Die ((world war))" on ilmselt üks pöörasemaid loomingulisi plahvatusi sellest aastast. Soovitan doseerida mõõdukalt, heaks soojenduseks sobibki üheksa-minutiline lugu "Baba Louie", mis algab kui üks kuum ja troopiline tantsupidu, haarab meid oma lummusesse, aga heidab siis ilma igasuguse hoiatuseta keset dub'i ja psühhedeelia labürinti. Lugu, kus on rohkem ideid ja variatiivsust kui mõnel albumil.
Juba kümmekond aastat tagasi PC Musicu alt muusikat välja andnud Easyfun on tagasi ning hea on näha, et saundi mõttes on ta ka sellesse aega kinni jäänud. Tema värske EP "Electric" kõlab kui PC Musicu best-of kogumik, mille parim moment "No Body" võiks vabalt olla ka meie seast lahkunud Sophie varem avaldamata singel. Mingi revolutsiooni siin ei ole ja uusi fänne selle muusikaga ilmselt ei võida, aga kõigi nende jaoks, kes PC Musicuga kõik need aastad kaasas käinud, on see mõnus nostalgiasähvatus.
Ameerika muusik Victoria Monét on muidugi sümpaatne, värske album "Jaguar II" täis särtsakat raadio-RnB'd ja mahlakate bassidega öist õõtsumist, aga mitte temast ei tahtnud ma rääkida! Tahes-tahtmata jääb plaadil ennekõike kõrva just lugu "Alright", mille staar on pole mitte Monét ise, vaid hoopis produtsent Kaytranada. On isegi üllatav, et see lugu on siia plaadile eksinud, sest pigem näeksin seda Kaytranada soolosinglina, kus Monét lööb kaasa lihtsalt vokalistina. Kolm minutit muretut tantsubiiti, ei midagi vähemat ega rohkeat, aga seda juba Kaytra oskab.
Mäletan tänaseni seda üllatust, kui 2017. aastal esimest korda Jlini albumi "Black Origami" peale panin. Polnud midagi nii hullpöörast, veidrat, kummalist, aga samas täiesti vastupandamatut pikka aega kuulnud ning huvitavam kombel ei ole nende vahepealsete aastatega footwork'is midagi samavõrd huvitavat toimunud. Ehk siis Jlin peab ise tagasi tulema ning näitama jälle, kuidas asju tegema peab. Uus singel "Paradigm" jätkabki otsekui sealt, kus "Black Origami" pooleli jäi, siin kuuleb samu sämpleid ja trummisaunde, aga need rütmimosaiigid, mida ta kokku paneb, löövad muidugi täiesti uuel moel pahviks.
Kuula kõiki lugusid:
