Jõela sõnul on tegemist ääretult traagilise looga. "Soov oli seda teha tantsijatega ja väga suurepäraste ja võimsate naisnäitlejatega," lausus ta. "Lugu on iseenda totaalsest kaotamisest ja reaalsuste ähmastumisest, läbi armastuse või viha või soovi jõuda väga tumedatesse aladesse."

Ingmar Jõela versioonis pole ainult üks Giselle ja jutustatud saavad ka teiste murtud südamete lood. Lavastaja eesmärk oli säilitada küll originaallibretto teemade järgnevus, kuid luua juurde teemadele laiendusi läbi müütiliste, pärimuslike lugude.

"Kõik tõid lauale väga eriilmelisi ja eripalgelisi lugusid, kuidas nemad seda maailma – teemal armastus või igatsus või mingisugune hulluksminemine või ilmajäämine – tõlgendavad," lisas Jõela.

"Minu jaoks on see väga-väga huvitav protsess," tõdes näitleja Anne Türnpu, lisades, et "Giselle" pakkus talle esmakordselt kokkupuudet kohapeal loodud tekstiga. "See lavastus loob vähemalt minu jaoks täiesti uue teatrikeele publikuga suhtlemiseks, ka dramaturgiliselt ja see on väga hea – see on nauditav ja see on puhas rõõm."