Pildid: A-Galerii akendel avati viis uut näitust
Reedel avati A-Galerii akendel viis uut näitust.
Näitustel osalevad Olga Tea Krek, Matthias Kühn, Merike Balod, Sorge ja Ritva Kara.
Olga Tea Kreki projekt "J.Doe" on kunstniku sõnul ajaliste ja ruumiliste piiride metafoor – nagu olemise sügavikku heidetud juveel, põhjustab see lainete ahela, mis kujundab ümber reaalsuse enese. Eksponeeritud teos sarnaneb matrjoškaga, mida on kiht-kihi haaval kaetud anonüümsusega, kuid mille tuumas asub potensiaalselt maailma muutev idee.
Olga Tea Krek on Eesti ehtekunstnik, ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal 2019. aastal. Vahetusüliõpilasena jätkas ta õpinguid Iisraeli Shenkari Tehnika-, Disaini- ja Kunstikolledžis. Lisaks kunstile omab Krek bakalaureusekraadi farmaatsias.
Matthias Kühni "Vormumised" otsib vastuseid kiireloomulistele ökoloogilistele probleemidele seoses tootmisega. Oma teoste loomiseks taaskasutab ta vanarauda, muutes tööstusliku prügi kunstiks. Võrreldes rauamaagi traditsioonilise kasutamisega ja vanaraua sulatamisega, on see protsess palju energia- ja ressursisäästlikum.
Uue elu saavad baasmaterjalid nagu kõverdunud plekk, tööstuslikud lõikejäägid või kõrvalejäetud ehituses kasutatavad kandekonstruktsiooni elemendid. Vormid valmivad, vältides sirgeid jooni ja täisnurki.
Matthias Kühn on metallikunstnik ja sepp. Ta sündis Saksamaal ning nooruses pendeldas tihti Hollandi, Põhja-Saksamaa ning Lõuna-Saksamaa vahet. Pärast kooli lõpetamist sai temast õpipoiss Kunstschmiede Althammeri sepikojas Leipzigis. Metallikunsti kraadi omandas ta Rootsis.
Merike Balod "Eebenipuu ja elevandiluu" kannab pealkirja klassikalisest kooslusest. Kunstniku sõnul moodustavad materjalid üheskoos materjalid harmoonia. Balod püüab puitu ning luud oma ehetes kaasajastada seda tükeldades ja geometriseerides.
Kunstnik ei kasuta elevandi- vaid mammutiluud. Näituse pealkiri on inspireeritud Paul McCartney ja Stevie Wonderi loost "Ebony and Ivory" (1982).
Merike Balod on lõpetanud endise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) metallehistöö erialal 1988. aastal. Samast aastast alates on ta osalenud näitustel.
Näitus jätkab Sorge seeriat "Vaigutajad". Vaigutamine on metsatööstuses viis koguda elus puudelt vaiku, selleks lõigatakse puu tüvele iseäralik sulge meenutav muster. Kunstnik valmistab vanadest vaigutustööriistadest keevisskulptuure, tegelaskujusid, kes on värvitud vastavalt teose karakterile.
"Algmaterjal jõudis minuni täiesti juhuslikult. Jalutades endise metsakombinaadi territooriumil jäid silma vana paneelihunniku alt turritavad metallitükid. Korjasin mõned kokku ja nagu iseenesest oli esimese vaigutaja kavand valmis. Tundus, et õnnestus ning siis tulid ka ülejäänud tegelased," rääkis kunstnik.
Sorge ehk Margus Tiitsmaa (1963) on Roelast pärit Eesti kunstnik. 2008. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia interdisiplinaarsete kunstide magistrantuuri ning eelnevalt õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistuse ja kunstiõpetuse erialal. Sorge on tegelenud nii maalimise, graafikaga, skulptuuri, installatsioonide kui ka performance'itega.
Ritva Kara näitusel "Puult" on väljas värvilised puidust rinnanõelad, hõbedast ja merevaigust ripatsid ning ehted, mis on valmistatud kuivatatud banaanidest ja oksadest. "Karanba Banana" ehtekollektsioon taaskasutab riknenud banaane. Lisades nende pinnale kuld- ja hõbelehte, tõstab kunstnik materjalide väärtust.
Ritva Kara on soome ehtekunstnik ja õpetaja, kes on õppinud erinevates ülikoolides ning koolides, keskendudes käsitööle ja disainile. 1997. aastal sai Kara magistrikraadi Helsingi Ülikoolist. Tema ehteid on näidatud alates 1980. aastatest nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Viimastel aastatel ammutab kunstnik inspiratsiooni looduslikest materjalidest, nagu röövikute poolt söödud oksad, kuivanud banaanid, õunad ja merevaik.
Näitused jäävad avatuks 27. novembrini.
Toimetaja: Karmen Rebane