Programmi kuraatori Edvinas Pukšta sõnul paistab üha enam esilinastuste suunas liikuv kava silma ideede, žanride, stiilide ja tehnikate kirevuse poolest. "Meie eesmärk on näidata, kui loominguline, leidlik ja põnev on uus Balti filmikunst," ütles ta. Kavas on viis maailma- ja neli rahvusvahelist esilinastust.

Eestist jõuavad esimest korda publiku ette Arko Oki dokumentaalfilm "Jäätee veerel" ja Manfred Vainokivi dokumentaalfilm "Sülita mulle näkku".

Esimene vaatleb siinsete jääteede ääres elavate inimeste elu Kreeka rännumehe Pythease silmade läbi 23 sajandit pärast tema külaskäiku aestide maale – film peegeldab soovi olla õnnelik kiiresti muutuvas maailmas, mis on purunemas nagu kevadine jää.

Teine on tragikomöödia üha enam unustuse hõlma vajuvatest legendaarsetest kinomeestest Kristjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kelle rivaalitsemine ja vägikaikavedu on kestnud juba 50 aastat ega jää tulevärgilt alla Ernest Hemingway ja Scott Fitzgeraldi kemplemisele. Pea 15 aastat pärast viimast kohtumist otsib Kristjan Eedi uuesti üles, et jätkata sealt, kus eelmine kord pooleli jäi.

Juba esilinastunud filmidest on kavas Anna Hintsi "Savvusanna sõsarad", Marianna Kaadi "Viimane reliikvia", Triin Ruumeti "Tume paradiis" ja Mart Kivastiku "Taevatrepp".

Läti filmidest jõuavad esilinastuseni Alexander Hahni minimalistlik pseudodokumentaalne komöödia "Taurins sen", Aik Karapetjani müstiline draama "Jultunud", Ilze Kunga-Melgaile iseseisvuse taastamisest rääkiv ajalooline draama "Minu vabadus" ja Stanislavs Tokalovsi dokumentaalfilm "Kõik saab korda" – viimases jälgib autor Riias elava venekeelse perekonna kolme põlvkonda, kes otsivad 30 aastat pärast Läti taasiseseisvumist jätkuvalt oma kohta ühiskonnas.

Vitali Manski ja Jevhen Titarenko dokumentaalfilm "Idarinne", mis näitab Ukrainas toimuvat vabatahtlikult sõtta läinud meeste silmade kaudu, jõudis esimest korda ekraanile tänavusel Berliini festivalil.

Leedut esindavatest filmidest esilinastuvad Romas Zabarauskase romantiline draama "Kirjanik" ja Ramūnas Cicėnase "Proovilepanek" – viimane on judinaid tekitav komöödia rikkast, aga vanamoelisest aadliperekonnast, kes on oma järeltulijate peigmeeste suhtes pehmelt öeldes liiga valiv.

Grusiinide ja taanlaste kuusekäbide äri kahte poolust jälgib aga Artūras Jevdokimovas oma verivärskes dokumentaalfilmis "Jõulupuu elu ja surm".

Üle mitme aasta näitab PÖFF prillikino: Deimantas Narkevičiuse "Sädistav hing" on esimene Leedu 3D-mängufilm – poeetiline müsteerium, mille tegevus leiab aset 19. sajandi lõpus, kui nõiad ja haldjad olid veel loomulik osa tavalise leeduka maailmapildist.

Kõige kõrgemalt tunnustatud Leedu film on tänavu Marija Kavtaradze armastuslugu "Aeglaselt", mis võitis Sundance´i festivalil maailmafilmi kategoorias parima režii auhinna.

Toronto festivalil esilinastus Leedu kaastootmisel valminud Poola animeeritud ajalooline draamafilm "Talupojad", mille autoriteks on Euroopa filmiakadeemia aasta parima animafilmi tiitli pälvinud "Armastusega, Vincent" režissöörid DK Welchman ja Hugh Welchman. Ka nende uues töös, mis põhineb novelist Władysław Stanisław Reymonti samanimelisel romaanil, on kasutatud erilist tehnikat – näitlejatega üles võetud film on käsitsi üle maalitud, eeskujuks 19. sajandi lõpu Poola kunstis domineerinud Młoda Polska liikumine.

Neli kavas olevat filmi on esitatud mitteingliskeelse filmi Oscari kandidaadiks: "Savvusanna sõsarad" (Eesti), "Aeglaselt" (Leedu), "Minu vabadus" (Läti) ja "Talupojad" (Poola).

Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 3.–19. novembrini.