Kinosilm | "Lillekuu tapjad" kuulub Scorsese 21. sajandi filmide paremikku

"Lillekuu tapjad" ("Killers of the Flower Moon") Autor/allikas: CAP / Scanpix

Tristan Priimäe iganädalase levifilmide ülevaate tipust leiab sel korral Martin Scorsese "Lillekuu tapjad", mis kuulub Priimäe sõnul vanameistri 21. sajandi filmide paremikku.

Lillekuu tapjad
Killers of the Flower Moon
Martin Scorsese
USA
Hea Film

Uus Scorsese film on 80aastase vanameistri jõudemonstratsioon, aga mitte niivõrd selles mõttes, et ta suudab endiselt teha visuaalset ja haaravat lugu, aga selles, et ta ikkagi vana inimesena on võimeline tegema ajastus niivõrd kaasaegse suhtumisega filmi.

Lugu räägib oseidži indiaanlastest, kes 20. sajandi alguses ootamatult rikastusid, kui nende maadelt leiti suured naftamaardlad. Õige pea olid aga kohal ka valged, kes püüdsid leida nii seaduslikke kui ebaseaduslikke viise varanduse endale ümber kantimiseks. Õige pea laskuti ka mõrvadeni ning neid mõrvu saadeti uurima vastloodud FBI.

Kogu põnevuse juures on "Lillekuu tapjad" aga ennekõike uurimus inimhinge korruptiivsest olemusest., Siin on jahmatavat alatust, ahnust on kujutatud ilma mingi filtrita. Mida edasi film kulgeb, seda valusamalt lööb arusaam, millise laga valged Ameerikasse minnes maha jätsid. Uus Maailm sündis verest Vana Maailma kontidele.

Kaks Scorsese ihunäitlejat Leonrado DiCaprio ja Robert De Niro saavad Scorsese täispikas filmis esmakordselt ekraani jagada ja mängivad päris palju koos. De Niro oma tuntud heal tasemel ja DiCaprio tunduva nõksu võrra üle selle. Staar on aga Lily Gladstone oseidži suguvõsa pärijanna Molly osas tugev ja kaastundlik, samas nii haavatav. Temasse on kätketud kogu Ameerika põlisrahvaste traagiline ja tihti usaldav suhe valgetesse, mis lõppeski hukatuslikult.

Usun, et sellel filmil saab olema mingi mõju põlisindiaanlaste elu ja probleemide tõstmises tähelepanu keskpunkti ja võib loota, et sellest on ka mingi reaalne kasu. "Lillekuu tapjad" on Scorsese üks paremaid 21. sajandi filme ja seda tüüpi teos, mille kuvandit võib mööduv aeg veelgi parandada.

4,5/5

Suur vaikus
Den Store Stilhed
Katrine Brocks
Taani
Estinfilm

Vaikne üllatus siit taani filmi kujul, mis räägib nunnaks astuvast õde Almast (Kristine Kujath Thorp) ja tema tumedast minevikust, mis hakkab välja tulema siis, kui teda külastab ootamatult ta vend Erik (Elliott Crosset Hove), kes on endine sõltlane ning soovib Almalt kätte saada oma poolt isa pärandusest.

Kui sisukokkuvõte on pisut nagu põnevik, siis film tõstatab väga huvitavalt mitu religiooniga seotud aspekti andestamisest, endaga ja jumalaga rahu tegemisest. Peaosas kiirelt kõrge tähelennu teinud Thorp ("Iseendast kõrini", "Ninjababy", "Tõotatud maa"), teist peaosalist Hove'i teab Skandinaavia filmikunsti fänn eelmise aasta meisterliku "Jumalamaa" peaosalisena. Kindlasti selle nädala positiivne üllatus ja kindel soovitus.

4/5

Tähtsad ninad
Ingomar Vihmar
Eesti
Hea Film

Eesti uus lastefilm võtab "Vaba raha" tuules ette moodsa ja kaasaegse rahandusteema (oma firma tegemine, rahapesuskeemide selgitamine jne) ning pakendab selle lastefilmi formaati. Tulemuseks originaalse ja kaasaegse sisuga lugu, kus on tugev dialoog ja omajagu huumorit.

Vaatasin filmi koos saalitäie koolilastega mingil eriseansil ja reaktsioone oli väga huvitav jälgida. Filmi esimesele poolele elati kaasa, kui vastloodud firma võimaldas kõigil suurtel ja väikestel asjaosalistel raha laristada ja head elu elada. Kui aga saabus vastutuse võtmise hetk ja selgus, et tegemist on skeemiga, mis polegi nii roosiline, siis kadus ka huvi ja juttu ning kahinat tekkis märksa rohkem. Nii kui on vaja protsessida natuke keerukamaid tundeid nagu süüme jms, leidub ikka ka mõni, kes tunneb sisemist vajadust seda naljaga leevendada. Sealt film justkui nende jaoks tagasi ei tulnudki, jäi saalist selline mulje.

Mul endal jäi segaseks kogu lõpp, sest kui stseenid ei teeni enam terviku eesmärki, siis jääb küsimärk õhku. Tore, et poolvägisi pandi lõppu setpiece'ina sõudmis-tagaajamine Emajõel, aga see oli liialt konstrueeritud ja samas ei olnud sellel mitte mingit praktilist mõtet, sest autoga saaks ju paadis põgenevat pätti palju paremini kaldalt kätte, miks talle järele sõuda, aga see selleks.

Ühes peaosas oli ikkagi väga veenev ja eriti loomulik noor näitekunstnik Ruben Tolk, keda saab varsti näha ka Klaus Härö uues Eestis üles võetud filmis "Sa pole üksi". Juba tema pärast võib seda filmi vaadata küll.

3/5

See elab sinu sees
It Lives Inside
Bishal Dutta
USA
Hea Film

"See elab sinu sees" võib algselt mõjuda tavalise slasher'ina, aga sellele annab piisavalt isikupära India kultuuritaust, sest filmi peategelaskond on India immigrandid Ameerikas. Neil tulebki hakata maadlema mingi deemonolendi Piscahcaga. Liha ja hingi sööv koletis toitub esialgu oma ohvri negatiivsetest emotsioonidest ja üksindusest, mis aitab tal sihtmärgile ligi saada ja hakata teda oma valda vedama. Koletis on muidugi üsna kummist, aga mõjub mulle vanakooli õudukate austusavaldusena.

Samas on film ju allegooria kuuluvustundest, identiteedist ja selle maha salgamisest, kollektiivi survest koolis ja püüdest meeldida. Kõik need teismeliste igipõlised teemad, mis aga sellepärast sugugi lihtsamad pole, et neid kõigil tuleb läbi elada. Ja õudusstseenid on ka päris vaadatavad ning kohati isegi hirmsad.

2,5/5

Kiri Helgalt
Svar við bréfi Helgu
Ása Hjörleifsdóttir
Island
Allfilm

Alustuseks on siin pealkirjaga mingi segadus, sest nii PÖFF-il kui näiteks Eesti Filmi Andmebaasis on see olnud pealkirjaga "Vastus Helga kirjale", mis on islandikeelse pealkirja tõlge, nüüd aga kinos nime all "Kiri Helgale", mis on tõlgitud ingliskeelsest pealkirjast. Olgu öeldud, et see praegune tõlkeversioon läheb küll filmiga paremini kokku.

Aga miks Eesti Filmi Andmebaasis? "Kiri Helgalt" on Eesti vähemuskaastootmisel valminud Islandi film, mis tuli välja 2022. aasta sügisel, siis linastus mullusel PÖFF-il ja nüüd mõne linastusega kinolevis. Miks seda algselt kinno ei toodud? Vastus peitub ilmselt filmis endas, sest siin on küll Islandi filmile kohaselt rohket hingematvat ilu (eriti nüüd, kui kõiki neid mägesid ja jõgesid on võimalik droonidega üles võtta, tundub siinne visuaal kohati lausa liialdusena), aga lugu ise kaldub melodraamasse.

Filmi aluseks on Bergsveinn Birgissoni samanimeline ajasturomaan 1942. aasta Islandi külaelust. Raamatu maitset on vahepeal selgelt tunda ehk et pole ikkagi päris õnnestunud seda filmiks mugandada. Traagilises armastusloos mängib naispoolt alati äge Hera Hilmar, kes oli ka PÖFF-i võidufilmis "Teekond emaga", aga kes teda soovib rohkem näha, otsigu välja telesari "See".

Tegelastele ja vaatajale pannakse ette küllaltki klassikaline ja vanamoeliselt kirjanduslik dilemma, kas olulisem on armastus või traditsioonid (siin väljendub hamsunlikus pühendumises maale, meespeategelane on ka Hamsuni fänn), aga film ise jääb nõrgaks ja sumpama ning tundub lihtsalt, et lavastaja pole olnud päris ülesannete kõrgusel ega ära kasutanud paralleele tsiteeritud Hamsuni, mainitud krimiromaani (millele sarnanevad tõsielusündmused siin filmis) ja päris elu vahel.

Filmil on IMDb-s vaid sadakond vaatamist ja Letterboxdis pole isegi kokku tulnud vajalikku hinnete hulka, et keskmist arvutada. Ehk et hoolimata kahest Islandi filmiauhindadel saadud kõrvalosapreemiast Björn Thorsile ja Aníta Briemile on see film laia maailma jaoks suhteliselt kaduma läinud.

2/5

Nädala sündmused 

Koolinoorte filmifestival Koolifilm
27.–29. oktoober
Artis, BFM, Tallinn

Kooliõpilaste filmifestival, kus näidatakse õpilaste tehtud lühifilme doki-, anima- ja mängufilmiplokkides ning on ka professionaalseid külalisi. Erilinastusena 28. oktoobri õhtul hollandlase Ben Brandi film "Leia see loll väike mõrd ja viska ta jõkke", pühapäeval BFM-is tasuta seanss Taani filmile "Skymaster", kus on võimalus kohtuda ka filmitegijatega.

Toimetaja: Karmen Rebane

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: