Sveta Grigorjeva selgitas, et värskesse luulekogusse on koondatud viimase viie aasta jooksul kirjutatud tekste, rohkem on küll uuemaid kui vanemaid. "Katsetan selles kogus eelmistega võrreldes ehk rohkem ka vormi endaga," sõnas ta ja lisas, et inspiratsiooni ja šnitti on võetud seinast seina. "Näiteks Henrik Visnapuult, sotsiaalmeediast, Mary Shelley´lt, ökofeministidelt, Tupacilt, kuult, erinevusfeministidelt, Vladimir Vernadskilt ja nii edasi."

"Ma otsin avaramat maailmatunnetamist, teistsugust ja tundlikkumat taju. Uus kogu keskendub paljuski ka kehale ja kehalisusele. Mööda ei saa ka sõjateemast, päris mitu teksti on tõukunud Ukrainas toimuvast. Üldisemalt võiks "Frankensteini" võtta kui patriarhaadikriitikat, kitsaste ühiskondlike normide-kastide-kategooriate teadlikku välja venitamist-ümbermängimist, teisalt aga marginaalsetesse rühmadesse kuuluvate inimeste võimestamise püüdu ja katset," sõnas ta.

Kontseptuaalses plaanis on "Frankenstein" Grigorjeva sõnul mõneti sarnane ka tema debüütkogule. "Mind inspireerivad endiselt nn friigid, kompromissitud loojanatuurid, asotsiaalid ja vaesed inimesed, keda ma bussides ja tänaval näen. Autorimina pilk tekstideski maandub alatasa just neile, kellele üpris korralik hulk osa ühiskonnast ei võta seda vaevaks kinkida. Kuna ma ise näen ja kogen end tihti outsider'i ja üksiku hundina, siis kirjutan esmalt neist ja neile, isegi kui need tekstid nende inimesteni kunagi jõuda ei pruugi."

Autori hinnangul on võrreldes debüütkoguga tema luulemina küpsem, samuti on tema keeletaju palju muutunud. "Samuti on temaatiline kese nihkunud, sest kui ennist kirjutasin päris palju eesti-vene identiteedist, siis viimases kogus keskendun pigem soolisele representatsioonile. Mind huvitab näiteks naise(ks olemise), aga ka teksti enda n-ö konstrueeritus ja performatiivsus."

"Olen viimasel ajal mõelnud, et kuivõrd mina kirjutan teksti, kirjutab tekst omakorda jällegi mind. See, mida see võiks tähendada, võiks jääda aga lugejate endi otsustada. Tegemist on üdini feministliku teosega. Autorimina on naine, kes ei vasta ühiskonna ootustele ja elab oma reeglite järgi, leiutab neid reegleid," rõhutas Grigorjeva.

Lisaks "Frankensteinile" paneb Grigorjeva hetkel kokku lüüriliste miniatuuride kogu, mille plaanib kevadel välja anda. "See tuleb vahelduseks selline mõnusalt anti-grigorjevalik, sest kui "Frankenstein" on üpris ekspressiivne, siis lüüriline kogu on kordades impressionistlikum."

"Samuti on plaanis hakata kokku panema ka arvustuste antoloogiat, mulle endale näib, et olen päris häid tekste viimaste aastate jooksul kirjutanud, ning kuna neid on nüüdseks juba päris palju kogunenud, on mõte neid lähitulevikus tervikuks siduda," mainis ta ja lisas, et loomulikult teeb ta ka teatrit. "Järgmine aasta töötan nii koreograafi kui lavastajana, ning toon lavale midagi täitsa pöörast. Töötan teatrite-inimestega, kellega varem pole töötanud ning olen seetõttu üpris elevil."

Grigorjeva tõi ka välja, et alates sellest aastast on ta ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadur. "Uurin doktorantuuris vormi poliitilisust nüüdistantsus, seega tegemist on, aga see on muidugi plaan A, sest kui tuumapommid hakkavad lendama, siis..."