Kuldnõela auhinnale on Liisi Eesmaa olnud nomineeritud varemgi, viimati 10 aastat tagasi. Võitu ei osanud Liisi ette näha. "Ma ei ole kollektsiooni teinud juba seitse-kaheksa aastat ja oli selline tunne, nagu ma teeksin üldse esimest korda kollektsiooni, et ma ei tea üldse, mida ma teen," muheles Liisi ja lisas, et kindlasti ei tegele tema kollektsioon trendide loomisega vaid oma Liisi-versumi ülesehitamisega. 

"Ma arvan, et see kollektsioon on minu emotsioonidest ja sellest jaatavast eluenergiast, mida ma tegelikult soovisin publikule edasi anda. See on hästi energiline, hästi positiivne ja heas mõttes naiivne ka. Ma leian, et see mood võiks kergelt suunurgad ikkagi ülespoole viia," ütles Liisi ning lisas, et moodi ja kunsti ei tohiks lahutada. 

"Moedisain on praktiline ja eesmärgipärane – seda tehakse kandjale mõeldes. Moekunst seevastu annab võimaluse palju laiema pintsliga maalida. Mina ise olen kuidagi niimoodi manööverdanud, et minu kollektsioon on kusagil piiri peal. Ma saan väga hästi aru, et igale karakterile see võib-olla ei sobi – liiga kange toos värvi ja liiga palju erinevaid toone koos – aga ma ei põe selliseid asju. Moekunst on ikkagi see, mis peaks inspireerima," rääkis Eesmaa.

"Ma tahan jagada seda head krutskit, mis minu enda sees on," ütles Eesmaa ning tõdes, et Kultuurkapital moekunstile tihti raha ei eralda. "Mood peaks justkui ise raha sisse tooma. Aga tegelikult on see ikkagi tõsine kunstivorm ja me paneme sinna väga palju sisse."

Eesmaa nimetab ennast kärsituks hingeks, mistõttu otsib ta väljakutseid ja koostöövõimalusi erinevates kultuurivaldkondades. Tema disainitud on Vanemuises oktoobris esietendunud balleti "Tuhkvalge" kostüümid. Liisi on teatritele kostüümikunstnikuna kaastööd teinud varemgi, aga see oli tema esimene ballett.

"See oli üsna väljakutseterohke ettevõtmine. Balletis peab ju tantsija saama teha kõiki neid piruette ja trikke. Lisaks peavad need püsima ühes tükis, olema töökorras, olema pestavad ja seda aastaid järjest. Seal tekkis päris palju huvitavaid probleeme, millest tuli läbi närida," meenutas Eesmaa. 

Oma voodipesukollektsioonini jõudis Liis vajadusest suurema lõuendi järele. "See andis mulle võimaluse minna tõesti voodi suurusele pinnale, minna ruumilisemaks ja jõulisemaks. Ja ma tahaks teha ka Liisi Eesmaa tapeete, kardinalid, lauadisaine, interjööri, mida iganes, sest mulle tegelikult meeldivad sellist sorti väljakutsed." 

Lisaks tegutseb Liisi EKA-s õppejõuna. Aja planeerimise parim koolitaja oli Liisi sõnul emaks saamine. "Tegelikult on ju nii, et kui sa lähed stuudiosse, hakkad mingi asja kallal pusima, siis sul on loendamatu arv tunde, mis võib minna, et leida mingisugune kõige õigem kübaralõige või seelikulõige. Aga, kui sul on laps, siis on seal punkt – mingist kellast pead sa talle lasteaeda järgi minema, siis tal on huviringid, siis tal on vaja trenni minna," ütles ta.

"See on minu jaoks olnud päris raske maa peale tulek – minu ego ei olegi kõige suurem, et mul on siin väike inimene, kes peab ellu jääma, kelle eest ma pean hoolitsema. Ja samas minu lapsemeelsusele annab tema avastusrõõm nii palju juurde ja see on hästi inspireeriv. Ma olen isegi mingisuguseid tema tehtud asju võtnud ja enda loomingusse pannud," tunnistas Eesmaa.