Sinijärve raamatusoovitused: kuus maitsemeeli rõõmustavat teost
Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve raamatusoovitustesse jõudis seekord kuus toidule pühendatud raamatut.
Olga Kaju, Triin Paaver "Ainult küpsised" (2023)
Köögis toimetades tulevad head mõtted pähe. Kindel värk iga kell. Ja nüüd, advendiajal, tuleme hästi hääde raamatutega, mis inimestel head sööki ja häid mõtteid teha aitavad! Inspireerivad ega aja sugugi õgardlusse, vaid lasevad muudel mõtetel tagaajus tiksuda, kuni toit valmis saab. Kontrollitud – enamasti kupatub roa valmimise aegu küpseks ka korraks alateadvusesse lükatud mõte. Kööklemisest võib mõistlike ideede sünnil enam abi olla kui filosoofiast, sisekaemusest ja kontemplatiivsest meditatsioonist (loe: molutamisest) kokku. Nii on.
Esiteks on selgunud, et põneva teose võib kirjutada ka ainult küpsistest. Pealkirjaks ongi "Ainult küpsised". Mäletate seda traagilist anekdooti, kus hõredas olekus onu palus oma tädil nukrameelsel hommikul külma kihisevat jooki tuua? Särasilmne memm saabus ja ütles, et jooki poes ei olnud, aga ma tõin sulle küpsiseid… Õudne. Ometi on maailmas küpsisi igaks elujuhtumiks ja närusteks koidikuteks leidub neid samuti. Head kodumaised (mitte ainult!) küpsikud on üle hulga aja ühte raamatusse kokku pandud ja väga hästi sealjuures. Vististi käesoleva sajandi esimene korralik eestikeelne küpsiseraamat. Säändsena väärib ettevõttu, läbilugu ja järeletegemist. Tohib kodus katsetada küll. Ideaalne tugilugu detsembrikuuks ja kauemakski.
Jamie Oliver "5 koostisosa. Vahemerelised road. Lihtne ja võrratu toit" (2023), "7 eri moel. Lihtsad ideed igaks nädalapäevaks" (2020) ja "Üks. Lihtsad ja head ühepanniroad" (2022)
Kel kodus katsetamise himu peameeles ja käsivarres kibelemas, suhelgu Jamie Oliveri raamatutega. Ma ausalt öeldes ei uskunud ega teadnud, et neid eesti keeles juba mituteist olemas on. Jamie Oliver on justkui üks kokanduslik konstant – iginoor ja alati siin. Maailm kubiseb telekokkadest, Jamie aga teeb päris asja ja annab päris inimestele päris nõu. Temast on tõsiselt tolku. Põlgan Gordon Ramsay või isegi Anthony Bourdaini tüüpi ettevõtlikke mölakaid, kelle ropendamise üle võib ju korraks naerda, ent pikemas vaates jääb järele t*** ja tühi hing. Jamie Oliver on sõber ja abimees ja lahe säga, annab võimaluse leida maitsete maailmast tegelusviise, mis lihtkombel koduköögis teoks teha saab.
Viimatine raamat vahemerelisest kokandusest (mängides vaid viie koostisosa ümber) võiks jõulueelse Eesti seapraehõngulistesse köökidesse nii mõnegi uue aroomi tuua. "Üks" on aga ühel pannil ja / või pajas loodavate roogade rida. Igale tudengile imeline käsiraamat. "Seitse" annab põhiainete kaupa nädala retseptide ette. Nädal kanaga? Palun! Kalaga? Olemas. Ja nii edasi. Ma rääkisin siin ühest ja viiest ja seitsmest, ent numeroloogiliseks ei lähe, Jamie oskusteave ulatub märksa kõrgematesse arvudesse ning arukat arvukat nõupidu tasub temasuguse teadjaga pidada. Eriti veel säriseva panni, podiseva poti ja kurisöelise grillresti kõrval klaasikest külma valget veini või hüva õlut lonksates. Mille vastu Jamie'l vähimatki pole.
Martin Walker "Sõja lapsed" (2023) ja Christoffer Holst "Päikesepaiste ja parmesan" (2023)
Kui nö tavaliste, ehkki ebatavaliste kokaraamatute juurest ilukirjandusse põigata, siis muuilma jutustikus on hulk lugusid, mis veavad lugeja läbi maa, ilma ja mutkika mätastiku, ent peatuvad ajuti suuresti söömise juures. Juba mitukend aastat tagasi kirjutin, et ei saa usaldada autorit, kelle teostes tapetakse ja trukitakse, ent ei sööda ega jooda. On tänapäeva kurb tõsiasi, et surm ja seks esinevad elus harvemini kui söök ja jook. Martin Walker oskab oma raamatutes parlanksis hoida kõik. Rõhuga pineval jutujutustamisel, ent ka läbival toiduteemal. Seitsmes raamat eesti keeles, täielik kvaliteet, natuke tumedam eelmistest ehk. Seda enam ootame järgmisi. Inspektor Bruno on astunud klassikaliste tegelaste sekka – ja erinevalt Sherlock Holmesist või Hercule Poirot'st on ta elus!
Christoffer Holst ja ta "Päikesepaiste ja parmesan" sobib vast noile, kes päris krimi ei taha, lausa naistekat (mida see õigupoolest tähendab, niikuinii loevad raamatuid peaaegu ainult naised…?) samuti ei; söök ja sume surutis elu osa ent on. Ongi see raamat nimelt teiedele, palun. Päris mõnus on temaga tugitoolis koos olla.
Noid mõnusa olemise ja põneva loo ja hea toidu kokkukudumisega hakkama saanud autoreid on enam, kui arvata oskasin. Vaatan nad üle ja laotan varsti laiali. Jõulueelseks mõtluseks jätkub ehk tänasest valikust.
Toimetaja: Karmen Rebane