X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Operaator Tammik: minu jaoks on "Savvusanna sõsarad" eelkõige film meestele

Foto: Piret Kooli

Ants Tammik rääkis "Vikerhommikus", et "Savusanna sõsarad" on tema kõige ausam film, mis puudutab nii tehnilist poolt kui naiste jutuajamisi, kus päriselt higistati ning korra sai ta isegi vingumürgituse. Tammiku sõnul on see film eelkõige meestele.

"Kui ma sain Rahvusvahelise Dokumentalistika Ühingu ehk IDA parima operaatoritöö auhinna, siis nominatsiooni saades hakkasin guugeldama, et mis auhind see täpselt on ja ehmatasin ära, nähes, kes selle nominatsiooni eelnevatel aastatel on saanud ja kes selle võitnud on," meenutas "Savusanna sõsarate" operaator Ants Tammik, kes pärjati auhinnaga, mille žüriis on 280 liiget ning filme, mille hulgast parim välja valiti, oli tänavu 669. "Sain aru, et see on maksimaalselt suur asi, mis täna dokumentaalfilmi maailmas ja operaatorina on võimalik saada. See oli puhtalt selle kategooria maksimaalne auhind."

"Mulle väga meeldib filmi tegemise protsess. Otsingi seda head tunnet, et ma olen elevil, et ma tahan seda teha, et ma teen rohkem, kui küsitakse ja selle järgi ma juhindun."

"Täna on lihtsalt võimalus püüda rohkem neid projekte, mille tingimused on paremad, rääkides eelarvest ja ajast," ütles Tammik. "Eestis lihtsalt nii on, et kümme korda rohkem pead tegema ja kümme korda vähema raha eest, võrreldes Lääne-Euroopa või USA-ga. Aga samas on siin tohutu vabadus, nii et ma ei kibele kindlasti välja. Euroopa on täna parim koht filmi tegemiseks just mõeldes vabadusele. Sa võid küsida raha ühe idee jaoks, aga kui see läheb hoopis teisele poole ja tunne on õige, et nii tuleb teha, siis sind vangi ei panda ja erarahastajad sind pankrotti ei aja."

"Sotsiaalmeedia pool ja enda upitamine on niisugune asi, mis kahjuks täna on vajalik, proovin ennast kurssi viia, kuidas see käib," ütles Tammik. "Aga see maailm, mida mina sihin, seda sisulisemat poolt, seal on ainult tutvused, ainult ühte moodi arusaajad inimesed, kes võtavad otse ühendust ja keda sa pead ise leidma. Ka ennast isiklikult pakkuma, ma eeldan, ma ei ole ise nii toimetanud, alati on töö mulle ise kätte tulnud."

"Sa ei pea oskama isegi kirjeldada seda, millest see film räägib. Minu jaoks on see kõige lummavam hetk, kui oled suutnud pildis luua midagi, mis tekitab tunnet, mitte ei kirjelda sõnadega. Alati on võimalik öelda, aga proovi vaikides, pausiga seda näidata. See on ülim. Kui sa oled selle ülima endale eesmärgiks võtnud, ja see õnnestub, siis see on suund, mida taga ajada," ütles Tammik, kes on operaatoritööd teinud kümme aastat, seitse aastat sellest on ta olnud seotud "Savvusanna sõsarate" tegemisega.

"Oleme Anna Hintsiga kursusekaaslased," meenutas Tammik koostöö algust. "Anna helistas ja ma ei fikseerinud ära, et need on naised saunas, vaid kujutasin ette, et see on saunast kui UNESCO maailmapärandist. Aga see tundus mulle nii loomulik asi seal saunas filmida, ma fokusseerisin tehnilisele poolele. Kui sa lähed sisse, siis sa lihtsalt tunnetad ära, mis hetkest alustada. Meil oli oma taktika, kuidas me tegelastega filmis alustame. Ma alustan kaugemalt, põhitegelasest, kes mind juba tunneb ja siis vaikselt kuulan nende jutte ja olen siis valmis minema sammukese lähemale, isiklikumaks."

"Vaikselt nende tundide jooksul päevas ma sain lõpuks uutele inimestele, kes tulid oma juttu rääkima, väga-väga lähedale. Mul oli dokumentaalfilmi tegijana olemas see teadmine, kuidas läheneda, see oli kõrgem tase, mõeldes sellele, et nad ei olnud riides ja nad ei olnud oma mugavustsoonis, nad olid kaamera ees alasti igas mõttes."

"Mäletan, et näitasime Hannaga inimestele teatud kaadreid, mida me olime juba enne filminud ja katsetanud, et see ei ole alastus selles mõttes, mida me oleme harjunud nägema, vaid see on teistmoodi alastus nii vormilt, kujult kui kunstiliselt. Sellest tekkis ka usaldus."

"Ma võrdlesin kogu aeg oma elu ja samastusin või ei samastunud sellega siis ja vastavalt sellele reageerisin," meenutas Tammik.

"Mitmeid selliseid hetki oli, et sa filmid ja justkui unustad filmimise ära, vaatad ekraani ja kuulad. Õudsalt palav ja valus oli. Sa filmid mingit keha detaili, kuulad seda lugu ja see mõjub sulle nii, et sa unustad protsessi ise ära. Saunast välja tulles, kui kaart saab täis ja reaalsus tuleb tagasi, siis saad aru, et see oli mingi hetk, mis on natuke teine vorm kui lihtne elu. See andis juba filmimise ajal mingi kindluse, et sellel filmil on see x-faktor, mis võib kas väga-väga meeldida või väga vastumeelne olla. Õnneks see on inimestele väga meeldinud."

"Minu jaoks on "Savvusanna sõsarad" eelkõige film just nimelt kõigile meestele, kellel on mingigi kontakt teise poolega, kas naise, ema või tütrega. See lööb natuke selgeks, et kuidas olla see meespool, et oskad mingitel hetkedel natuke tagasi tõmmata, analüüsida ja vaadata kõrvalt ja rahulikumalt toimetada, mis puudutab, ma kujutan ette, kui tütar saab 13," ütles Tammik. "Õudne võib olla, aga tänu sellele filmile, kui sa natuke meenutad, ma tean neid lugusid väga palju rohkem, filmis on ainult paarkümmend protsenti lugusid sees. Et ma olen kuulanud neid lugusid nii lähedalt, see on hea kool mehele, ja teraapiline ka võib olla."

"Minu jaoks on see kõige ausam projekt üldse, mis puudutab nii tehnilist poolt kui jutustamist," ütles Tammik. "Ainuke asi, mida tegime, oli see, et ma palusin mõnel naisterahval paremale või vasakule istuda, vastavalt valguse kätte, kas inimene tahtis olla rohkem pildis või mitte. Päriselt higistasime, ühe korra sain vingumürgituse, ja kukkusin kõvasti oksendama. Tol korral filmisin suitsu. Mulle meeldib see loogika, et mida naiivsem sa oled, seda rohkem sa julged ja seda rohkem võib õnnestuda selliseid asju. Kaameral kasutasime plastikust jääplokke. Ise ma olin riietega, müts peas, kindad käes ja hüppasin enne külma vette, et saada saunas kauem olla. "

"Vastavalt selle, kui kõvaks läks kaamera ventilaatori hääl, siis sellele reageerisime ja vahepeal tegin pause. Aga helimees Tanel Kadalipp jäi oma tehnikaga ikka sisse, tema kannatas seal rohkemgi kui mina, sest jutt oli kõige olulisem. Väljas oli rahvast rohkem, aga saunas olime peale naiste ainult Tanel ja mina."

Operaator Ants Tammik filmimas suitsusauna kuumuses Autor/allikas: Eneli Rohtla

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: