René Eespere tõi välja, et kui ta otsustas hakata kompositsooni õppima, siis talle öeldi, et rikkaks sa sellega ei saa, kuid sul on seal võib-olla isegi suuremad rõõmud kui dirigendil. "Tõepoolest, rikkaks ei saanud, aga muusika kirjutamine pakub väga palju, see on nagu täiesti teises, mittereaalses maailmas elamine."

"Juba Dostojevski on öelnud, et kunst peab sind puudutama ning mulle tundub, et inimesele kõige lähemale saab meloodia," rõhutas ta ja tõi välja, et teda huvitab inimene ja elu. "Mulle on ette heidetud, et sa mässad alati sünni- ja surmateemaga, see on minu jaoks alati oluline olnud, võib öelda ka nii, et sünd on pigem taassünd ja surm ei ole lõplik kadumine, üks nüanss seal juures oleks ka surmahirmu ületamine."

"Lastelauludes on väga palju minu enda kirjutatud tekste ja nendes tekstides sain ma läbi lapsesuu öelda asju, mida tavaliselt suur inimene tol ajal öelda ei tohtinud," kinnitas Eespere.

Ta tõi ka välja, et ebaõnnestunud teoseid on isegi Mozartil ja Beethovenil. "Mis siis veel Eesperest rääkida," nentis ta ja mainis, et tal on samas ka õnnestumisi. "Paljud teosed elavad kauem kui mina ja neid mängitakse, aga see toimub juba minust sõltumata."