Lastelaule hakkas Eespere kirjutama 1970. aastatel. Selleks ajaks oli heliloojal ka endal juba kaks last sündinud, kuid impulss tuli tema sõnul hoopis mujalt. "Ma arvan, et selleks ajendiks oli tegelikult Eve Viilup ja tema saatesari "Olen raamat". Sinna oli vaja algselt kolm-neli laulu ja paar instrumentaalpala," rääkis Eespere, kes uuesti hakkas ta peale esimest kogemust lastelaule kirjutama 80ndate alguses Moskvast õpingutelt naasnuna.

"Need olid Leelo Tungla inspireerivad tekstid, mis juhtusid kogemata kätte – see oli üks põhjus. Teine põhjus oli võib-olla ka see, et ma olin ju nooruses mänginud ka n-ö rokkbändis, lüürilises rokkbändis Lüürikud. Rokkmuusika oli mul naha vahel ikka olemas ja The Beatles oli ikka suur iidol ning ju ma tahtsin ka sääraseid laule kirjutada. Ma arvan, et see oli üks põhjus, miks ma hakkasin kirjutama laule. Ja nagu ikka elus tihti juhtub, et kui teed otsa lahti, siis ei saa pidama. Ma kirjutasin neid laulukogumikke kümne kaupa," meenutas Eespere.

Linti laulsid laulud nii mitmed tuntud senised täiskasvanud solistid kui ka lapsed, kes hiljem suurena tuntust kogusid. "Abiks oli loomulikult Eesti Raadio laste lauluansambel, Ivo Linna laulab mitu laulu, Tõnis Mägi, Elo Toodo. Olid ka väiksed lapsed: Maarja-Liis Ilus, need salvestused temaga on päris unikaalsed, Tomi Rahula samamoodi on laulnud ja muidugi üks väga suur solist oli Kristel Raud, praegu nimega Kristel Aer, kes on praegu väga tuntud organist," rääkis Eespere.

Peidetud ja mitte nii peidetud sõnumid

Lisaks Leelo Tungla tekstidele, on Eespere laule kirjutanud palju ka Ott Arderi tekstidele, ka Jaan Kaplinskilt on paar teksti. Laulusõnu on helilooja kirjutanud ka ise. "Seal on laul sündinud n-ö jalad ees, enne oli laul olemas ja selle peale ma hakkasin tegema teksti, mis on pop- ja rokkmuusika laulude sünni juures tegelikult väga tüüpiline."

Enda tekstidesse peitis helilooja ka eestimeelseid sõnumeid. "Ma ei nimetaks neid protestilauludeks. Ma sain nendesse tekstidesse peita säärast teksti, mis olid tollases riigikorras mitte väga teretulnud mõtted ja väljaütlemised. Aga kuna need olid mõeldud lastelauludena, siis oli ainult paaril korral säärane juhus, kus paluti või jäeti ära mõni salm. Ma ise nautisin seda situatsiooni, et ma sain tekstidesse peita just seda mõtet, mida mina tahtsin. Läbi lapsesuu tundus see süütu olevat."

Mingilgi moel karistada Eespere enda eestimeelsete lugude eest kordagi ei saanud. ""Ärkamise aja" pärast on koorijuhte küll välja kutsutud ja antud neile näpunäiteid. Ja mis seal salata, kui tuli 87. aastal välja noot "Armastan sind Eestimaa", millele järgnes, et "peagi oled vaba sa", ime siis, et minuga midagi ette ei võetud. Ju siis ei pandud tähele," laiutas Eespere käsi.

"Ärkamise aeg"

"Ärkamise aeg" kõlas laulupeol esimest korda 1987. aastal. "Mul on tunne, et see laul elab juba ammust aega enda elu. Lauluväljakul, kui ma kuulan seda lugu, siis ma saan aru, et see on "Ärkamise aeg", see on mingi lugu, aga sellest, et mina kuidagi sellega seotud olen, saan ma siis aimu, kui kutsutakse kummardama. Ma üritan endale aeg-ajalt meelde tuletada, et ma olen selle kunagi teinud," tunnistas Eespere.

"Ma tahan, et see oleks lihtsam kõik, et see poleks nii emotsionaalne alati. Sellisesse emotsionaalsesse seisundisse ei taha ise seda kuuldes alati langeda, las teised langevad sinna," sõnas Eespere.

Loomingus on Eespere sõnul vaid üks asi, mida tuleb järgida. "See, mida sa lood, peab kedagi teist ka puudutama. See pole ainult nende laulude juures, vaid ka tõsisemates žanrides. Ei ole vahet, kas sa kirjutad suurtele või väikestele, sa pead läbi mõtlema niikuinii, mis on see sõnum. Sõnum peab olema inimlik, kultuurne, ta ei saa olla labane ja banaalne. Igat loomingulist protsessi peab võtma tõsiselt," ütles helilooja.

Lapsed ja kodu

Eespere usub, et tema laulud kõnetavad lapsi siiani. "Laps on nagu laps ikka läbi aegade. Aga see, et tema ümbrus muutub, siis sellega muutuvad küllap ka lapsed, nende huvid muutuvad. Ma ei tea, kas laulutekstides peavad need olema alati kajastatud, ma arvan, et mitte. Mul on tunne, et palju oleneb lauluõpetajast, milliseid laule nad võtavad. Selge on see, et ajaga peab kaasas käima," rääkis Eespere ja ütles, et lisaks sellele, mida tehakse koolis, on laulupeokultuuri säilimiseks oluline ka see, mida kodus tehakse.

Mingeid järeleandmisi Eespere enda loomingus ei tee, ka lastelauludest käivad läbi tõsised teemad. "Ma tegelen oma tõsisemas loomingus inimesega, inimese kvaliteetide ja eksistentsiaalsete küsimustega. Elu ja surm ongi need kõige olulisemad. Ma olen ise mõelnud, et kas surm on lõplik kadumine või on see mingi taassünd? Need on küsimused, mida ma loomingus puudutan, sest igapäevases elus on mul palju maisemaid vastuseid. Loomingus ma saan ennast lohutada."

Lastekaitsepäeval toimub Tallinna Metodisti kirikus kontsert "Kodu on püha", kus esinevad rahvusooper Estonia poistekoorid, solistid ning ansambel Eespere juhatusel. "Kodu on seal, kus lisaks minule elab ka mu pere ja mu rahvas – see on kodu," sõnas helilooja.

Klassikaraadio teeb lastekaitsepäevale pühendatud kontserdist otseülekande homme, 1. juunil kell 18.