Birk Rohelend: Kalle Blomkvist tegi minust krimiautori
Kirjanik ja stsenarist Birk Rohelend, kodanikunimega Hele-Riin Pihel, sõnas saates "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures", et tema kujunemisel on olulist rolli mänginud Astrid Lindgreni raamatud.
Hele-Riinist sai Birk Rohelend varases teismeeas. Inspiratsioon artistinimeks tuli Astrid Lindgreni raamatust "Röövlitütar Ronja". "Mulle on alati Lindgreni lood meeldinud ja Kalle Blomkvist on minust krimiautori teinud, minu peas sobis see kõik ilusti tervikuks kokku," selgitas kirjanik ning lisas, et elab alates sellest ajast kaht elu. "On inimesed, kes tunnevad mind Birgina, ja on inimesed, kes tunnevad Hele-Riini."
Kuigi Rohelend on terve oma teadliku elu oma peas lugusid loonud, jõudis ta tõsisemalt kirjutamiseni 2006. aastal, mil suri tema hea sõber. "See oli selline hetk, kus ma tundsin, et ma ei tule selle reaalsusega toime, mul on vaja teha midagi muud, et ma saaksin endas rahu leida. Sellest sündis "Mina, Mortimer"," avaldas ta.
Ülikoolis õppis Rohelend geenitehnoloogiat. Naise sõnul on see teda ka kirjanikukarjääris aidanud. "Geenitehnoloogia on juba selline valdkond, mis on päris hästi üles ehitatud arusaamisele struktureeritud maailmast – DNA on ju eelkõige struktuur ja kõik jupid selles on omavahel ühendatud. Ma arvan siiamaani, et sellepärast meeldib mulle stsenaristika rohkem: mulle meeldibki teha lugusid sellistel alustel, et ma hakkan ehitama maailma, mis on omavahel seostega ühendatud, tasakaalustatud ja värviline ning kus on igasuguseid vastukäivaid põhimõtteid. Seda ei oleks võimalik teha lihtsalt lõngakera veeretades," usub ta.
Rohelend leiab, et kirjandus on üks kõige keerulisemaid kunstivorme, kirjanik loob tegelikult oma teose lugeja pähe ja selleks peab ta väga paljudest asjadest aru saama. "Sellepärast alustab palju kirjanikke kõige lihtsamast ehk siis iseendast. Alguses räägivad seda enda lugu või luuletavad, sest seal on väga enesekeskse maailmapildi kajastamine lubatud, aga varem või hiljem tuleb teistest inimestest rääkima hakata," märkis ta ning täpsustas, et ka tema pani enim oma elus just esikromaani.
Stsenaristina tegi Rohelend debüüdi 2012. aastal ilmunud filmiga "Vasaku jala reede". Kirjanik selgitas, et on seadnud endale reegli, et stsenaariume kirjutades peab tal endal kogu aeg huvitav olema.
"Mulle meeldib stsenaariume isegi rohkem kirjutada, sest stsenaarium on hästi tempokas. Ükski stseen, kui just ei ole fundamentaalset põhjust, ei tohiks kesta üle kahe minuti. See on kaks lühikest lehekülge, siis peab midagi muud juhtuma. Kui ma kirjutan, siis ma ise vaatan selle sarja peas ära ja see on põnev. Raamatu puhul võib juhtuda, et ma tunnen, et see tempo, millega ma tahaks seda lugu luua, on liiga kiire," nentis ta.
Oma esimese kriminaalromaani avaldas Birk Rohelend 2016. aastal. "See oli rohkem äratundmine. Minu meelest ei ole mul siiani luua ühtegi teost, kus ei oleks kesksel kohal surm, see räägib natukene enda eest," märkis ta ning nentis, et naudib ka lugeja ja televaatajana enim just kriminaalseid lugusid. "Ühel hetkel tundus täiesti loomuvastane, et miks ma ei kirjuta neid lugusid, mis mind enim paeluvad?"
Rohelend nentis, et on kokku puutunud ka suhtumisega, et krimikirjandus pole justkui täisväärtuslik kirjandus. Kuuldud hinnangud aga kirjutamismotivatsiooni temalt röövinud pole, pigem vastupidi. "Mõnikord on mul tunne, et see on ka selline vimm, mis meid kõiki edasi viib," sõnas ta. "Keeruline on vastu võtta seda, et Tammsaare kirjutas juba kõik ära, miks te siin üldse olemas olete."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures", saatejuht Mart Juur