Tantsulavastus "Küsi minu kehalt" loob raami ja annab ruumi üleminekuks selle vahel, mis juba on ja mis on alles vormi võtmas. See on justkui lävepakk, selline koht, kus kahevahel olekut võib nimetada "liminaalseks ruumiks" ehk üleminekukohaks. Lavastuses tegeletakse koreograafia kui omaette keelega, lähenetakse sellele kui fikseeritud kehalisele materjalile, mis omakorda vajab teksti. Tekst, mis seda kirjeldab, sarnaselt lavastuse enda olemusele, ei anna lõplikku vastust, mis see on, vaid pigem loob võimaluse võtta seda sellena, mis ta on.

Ruslan Stepanovi sõnul on ta oma töös käesolevaks hetkeks jõudnud arusaamani, et ei saa teisiti süveneda loomingusse kui läbi koosloome. Selleks on ta kaasanud kunstnikud, kellel kõigil on välja kujunenud oma tugev individuaalne kohalolu, mis omakorda seab väljakutse teineteisele ruumi andmisel. Protsessi käigus tõstatab Ruslan küsimusi, millele neist igaüks vastab individuaalselt ja samas tervikuna interpreteeritakse seda üheskoos.

Ruslani loomingulisest meeskonnast leiab helikunstnik Artjom Astrovi ja dramaturg Alissa Šnaideri, kellele lisaks on sel korral kaasatud valguskunstnik Mikk-Mait Kivi ja kunstnik Linda Mai Kari. Kaasautorite-etendajatena on laval koos Ruslaniga hiljuti TÜ VKA lõpetanud, aga juba selgelt oma käekirjaga Elle Viies ja Maryn-Liis Rüütelmaa; iseseisvad eripalgelised loojad Sigrid Savi ja Johhan Rosenberg; Igor Lider, kes on olnud aktiivse loojana pikemalt ka väljaspool Eestit ning Karl Saks.

Ruslan Stepanov on tantsija ja koreograafina töötanud Vanemuise balletitrupis, elanud ja töötanud Saksamaal Görlitzis ja Berliinis. Hetkel tegutseb ta vabakutselise looja, etendaja ja õpetajana. Elektroniga koostöös on Ruslan eelnevalt eksperimenteerinud online etenduskunsti arendavate projektide "Metaeeter" ja "Ligipääsmatuse poolus" raames. Ruslani ja Elektroni seob omavahel protsessile keskendumine, huvi selle vastu, mis toimub "vahepealsetel aladel".