Guedra Guedra

Kui Lõuna-Aafrika tantsurütmid on saanud praegu juba osaks kaasaegsest popist, siis Põhja-Aafrikas toimuvasse siinne publik väga tihti nina ei pista. Maroko produtsendi Guedra Guedra 2021. aastal ilmunud album "Vexillology" aga sähvatas täiesti ootamatult ja jõudis ka suurimate tantsumuusikaväljaannete veergudele ning igati põhjendatult: seal on omajagu pärimust, mis on nii veenvalt footwork'ist ja breakbeat'ist läbi imbunud, et üht on keeruline teisest eristada. Tallinn Music Weekil esineb ta neljapäeval ning olles veebist tema laive vaadanud, siis soovitaks vist juba heaga igaks juhuks reede vabaks teha, kui sinna minna plaanite. Tuleb tige andmine, pole kahtlustki.

Guedra Guedra esineb Fotografiskas neljapäeval kell 22:30.

J Wax

Briti uuekooli reivis tuleb uusi tegijaid juba paar aastat nagu seeni pärast vihma, kohati tundub, et iga nädal tuleb viis värsket produtsenti, kes silma paistavad. Ega paljud neist muidugi püsima ei jää, aga vähemalt 2024. aasta alguse põhjal tundub, et üks põnevamaid tänavusi tulijaid on J Wax, kes andnud välja küll vaid paar singlit ja koostööd, kuid ühtki möödalaskmist tal seni pole. Tema lugude vundamendiks on UK garage, happy hardcore ja kohati isegi jungle, aga ta julgeb põigata ka popmuusika poole, anda oma lugudesse rohkem õhku ning vaadata ka heas mõttes funktsionaalsusest mööda.

J Wax esineb laupäev Reisiva Siili linnalaval laupäeval kell 20.30 ja Hallis laupäev vastu pühapäeval kell 4.00.

HHY & The Kampala Unit

Kui Guedra Guedra muusikast leiab ka palju helgust ja päikest, siis Uganda-Kongo kollektiiv HHY & The Kampala Unit on märksa tumedam kraam. Kes vähemalt üht legendaarse plaadifirma Nyege Nyege Tapes väljalaset kuulnud, oskab tegelikult hästi ette kujutada, mis sealt tulemas on: eksperimentaalne elektroonika, mis võtab sisse viimase paarikümne aasta tantsumuusika mõjutused ja segab neist kokteili, mille peale Euroopas ei oskaks keegi tullagi. HHY & The Kampala Unit viiks otsekui dubstep'i tagasi juurte juurde, koorides sealt maha kõik ebavajaliku ja jättes alles vaid sügavad mürisevad bassid, mis ekslevad sähvatavate meloodiakatkendite, lõhutud rütmide ja hullpööraste jazz-puhangute vahel.

HHY & The Kampala Unit esineb Fotografiskas neljapäeval kell 23.30.

MEGAMEGA Superstar

Ühest küljest on see muidugi positiivne, et Eesti popmuusika läheb üha kvaliteetsemaks, ilusamaks, lihvitumaks, puhtamaks. Aga samas kui ka iga uus tulija kõlab profilt, siis kuhu jääb üldse see ürgne eksperimentaalhullus, varjudes toimuv anti-pop, mille ootamatult kokku puutudes võib süda ehmatusest paar lööki vahele jätta? Õnneks annab Tallinn Music Week ühele sellisele veidrusele lavaruumi. MEGAMEGA Superstar teeb kõik endast oleneva, et kuulajale mitte vastu tulla: nad löövad meelega rütmist mööda ja laulavad nii, nagu näeksid mikrofoni esimest korda, aga neist kiirgab toorest energiat ja selget visiooni, ütleks isegi, et meisterlikult teeseldud amatöörlust. Arvestades, et nende muusika on läbi ja lõhki teatraalne, võib ka kontsert olla midagi täiesti sõgedat.

MEGAMEGA Superstar esineb Kivi Paber Käärides reedel kell 21.30.

Night Tapes

Ega siin polegi tegelikult liiga palju vaja öelda. Iiris Vesiku Londonis tegutsev ansambel Night Tapes esines möödunud aastal esmakordselt Eestis ja kes selle maha magasid, siis nüüd avaneb võimalus see viga parandada. Tundub vist ka, et nad on kõige suurema rahvusvahelise auditooriumiga ansambel, kes tänavu Tallinn Music Weekil üles astub, sest viimaste singlitega on nad pidevalt oma haaret laiendanud. Aga ega seda tuntust ja tähelepanu ei tuleks ilma muusikata, mis läheb ka üha paremaks, kuigi see on olnud hea juba esimesest 2019. aastal ilmunud EP-st alates. Imeilus, kohati isegi liiga ilus, aga seejuures alati maitsekas tantsupop, millest mul vist kunagi kõht täis ei saa.

Night Tapes esineb F-Hoones reedel kell 23.10.

The Lazy Jesus

Eestis on ka üksikud edukad näited sellest, kuidas elektroonikat ja pärimust kokku sulatada, aga üldjuhul kipub minema nii, et need kaks pealtnäha vastandlikku poolust keevitatakse küll kokku, aga päriselt ühte need üldjuhul ei sulagi. Ukrainlased on aga selles vallas täielikud meistrid ning selle sulatamisega alati kuidagi eriti elegantselt ja huvitavalt hakkama saanud. On see siis Eurovisiooni võitnud Kalush Orchestra või TMW-l esinev The Lazy Jesus, nende looming võrsub tegelikult samast kohast: pärimus ei ole nende jaoks mingi kivisse raiutud püha aines, mille järgi ülejäänud maailm peab joonduma, vaid sealt võib – suraki! – reivirütmid läbi pista ja kokku tuleb post-folk. Põnev ja ootamatu, aga mitte kuidagi ajalugu ja juuri tühistav.

The Lazy Jesus esineb Fotografiskas reede vastu laupäeval kell 1.00.

Knife Girl

Tegelikult võiks kõik soovitused teha Soome artistidest, sest see valik, mis põhjanaabritelt siinsetele lavadele jõuab, esindab taas väga hästi sealset underground'i ja nende kohaliku popi uusi võrseid. Aga üks huvitavamaid tegijaid on kindlasti Knife Girl, kes andis mullu välja uue albumi "Cum", mis võinuks vabalt ilmuda ka PC Musicu alt, kui nad veel uut materjali välja annaksid. Kui suur osa uuemast hüperpopist kaldub klubi ja tantsurütmide poole, siis Knife Girl sünteesib sellest samast algest välja midagi palju eleegilisemat ja abstraktsemat, jõudes sügavuse ja mastaapsuse poolest kohati isegi Björki või Arcaga samale tasemele. Tema loomingus ei ole tabusid, ühel hetkel võib ta olla orkesteeritud ja isegi paatoslik, aga järgmisel hetkel toppida värvilisi poprütme üksteise otsa nagu plastiliini.

Knife Girl esineb Uues Laines reede vastu laupäeva kell 00.30.

Belle Chen

Möödunud nädalal ilmus Warpi alt pianisti-eksperimentalisti Kelly Morani uus kauamängiv ja kui see teil kuklas midagi liikuma pani, siis Belle Chen eksleb paljuski samadel radadel. Tema muusika põhitelje moodustab minimalistlik, aga kõigiti väljendusrikas ja isegi haavatav klaver, mida ta rikastab pea märkamatult elektroonikamaastikega. Kui veel teiste kaasaegsete pianistide poole vaadata, siis Chani lähenemine on traditsioonilisem kui Nils Frahmil, aga samas kohati äkilisem kui Ryuichi Sakamotol. Võrdlus nende tipptegijatega ei ole aga sugugi kohatu, sest Bella Cheni loomingus on kaasaegne klassikaline muusika ja elektroonika ideaalses sümbioosis, üks ei hakka teist varjutama ning nende kooskõla ei mõju kordagi konstrueerituna. Ehk kui tahate korraks ühelt kontserdilt teisele joostes hoo maha võtta, siis Belle Chen selleks igati sobilik vahepeatus.

Bella Chen esineb Telliskivi Rohelises Saalis reedel kell 22.00.

Keskkool

Olete tahtnud juba mõnda aega teada, mis siis täpselt seal noores Eesti pungiskeenes toimub, aga olete kartnud katkematus moshpit'is surma saada? Mõeldud-tehtud, Tallinn Music Weeki piletihinnad on Ülase stammkunde'de jaoks ilmselt liiga kallid, seega võib uskuda, et sel korral on hüppamine-nügimine-kargamine mõnevõrra rahulikum. Tuleb aga festivalikorraldajaid igati tunnustada, sest sarnaselt MEGAMEGA Superstarile on ka Keskkool osa sellest meie muusikamaastikku rikkalikust põhjakihist, kuhu julgevad enamasti nina pista vaid kogenud friigid, ent võimalus näha neid suurel muusikafestivalil lõikab hetkeks katki need tavapärased kanalid, mida mööda nende muusika liigub. See paneb ka bändi enda mõnes mõttes proovile, kuna enam ei ole saalis ainult jäägitult tunnustav publik, vaid on ka kriitilisemaid kõrvapaare, keda tuleb alles veenma hakata.

Keskkool esineb Paavli Kultuurivabrikus reedel kell 19.30.

Tramhaus

Aastate jooksul on nähtud Tallinn Music Weekil kõike alati kõige puhtakujulisemast popist kuni kõrvulukustava ja talumatu veidruseni, aga mulle on alati tundunud, et sedalaadi showcase-festival pole terviklik, kui seal pole mõnd post-punk bändi, kes justkui teeb kõike nii nagu sada eelkäijat varem, aga kõlab sellele vaatamata... ootamatult värskelt. Sel aastal kinnitab seda kõige paremini Tramhaus, kelle puhul tuleb esmalt kuidagi saada lahti tundes, et nad on briti bänd. Kaugelt sellest, tegelt hoopis noored Hollandist, kelle eeskujud on küll üsna selgelt Yard Act, Idles ning nende stiilset laiskust arvestedes ilmselt ka Sleaford Mods. Revolutsiooni nad oma muusikas ei tee, aga tundub, et see polegi eesmärk, sest lood on neil häbematult head ja lõpuks ongi see kõige olulisem.

Tramhaus esineb Kivi Paber Käärides laupäeval kell 23.00.