Kuigi festivali ajaks tuli mõneks päevaks tagasi talv, siis koroona mõjul tehtud katsetused, kus festival toimus ka augustikuus, oktoobrikuus ja mais, leiti Sildna sõnul tiimina, et kõige paremini sobitakse siiski varakevadesse. "Kuna me ise ütleme enda kohta "uue muusika ja homsete mõtete festival", siis see kevade sümbol meeldib meile. See natuke vajab natuke veel tööd, hoolt, soojust ja me ootame, et need pungad tärkaksid. See meenutab natuke ka noore või uute talentide katsumusi," rääkis Sildna.

Muusikakorraldajana ja -armastajana läheb Sildna alati paljudele kontsertidele, mida erinevatel esitlusfestivalidel näeb, avatud silmade ja mõtetega. "Lähen puhta lehena ja lasen ennast üllatada. Mind võlub nii oskuslik ja professionaalne enesekindel lavaline olek, aga sama palju võlub vahel ka habras ja tahumatu. Näed, et seal on midagi, aga see ei ole veel täiel määral realiseerunud," selgitas Sildna Klassikaraadio saates "Delta".

Tallinn Music Weekilt leiab muusikaprogrammi kõrvalt ka konverentsi, mida Sildna peab kohalikule muusikatööstusele oluliseks. "Nii see on, et muusikud ei jõua lavale niisama. Selle taga on alati professionaalidena töötavate inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide panused. Soovisime alati, et see saaks ka tähelepanu. Avalikkuses arvati pikalt, et see toimub kuidagi iseenesest. Et keegi avastab talendi ja siis ta jõuab lavale," muigas festivalikorraldaja.

"Tahtsime pöörata pilku sellele, millised on need mehhanismid muusika lavale jõudmise taga ja toetada kohalikku valdkonda, tuues siia rahvusvahelisi kogemusi, kontakte, neid vahetada. Tegelikult on sellest ajast, kui me 2009. aastal esimese konverentsiga festivali tegime, Eesti muusikavaldkond väga tugevalt muutunud. Uhke on näha, et 15 aastaga on palju muutunud," rääkis Sildna.

Konverentsiprogrammi avab kõnega president Toomas Hendrik Ilves, kes avas festivali korduvalt ka oma ametiajal. "Ka meie rahvusvahelised külalised mäletavad neid väga selgelt – kus mujal on presidenti, kes tsiteerib Neil Youngi, PJ Harvey't ja Arvo Pärti ning oskab selle panna maailma, ühiskonna ja poliitika konteksti. Ta andis alati kultuurivaldkonnale sellise tunde, et me oleme olulised, aga oleme ka osa laiemast ühiskonnast," tõdes Sildna.