Näituse ühe kuraatori Mari Vallikivi sõnul esitletakse näitusel peamiselt psühhiaatriahaiglates või erihooldekodudes sotsiaalses isolatsioonis sündinud kunsti. "Esindatud on ka kunstiteraapia seansside käigus või juhendajate käe all sündinud tööd. Mõnel juhul on kunst ainus suhtlusvahend looja ja välismaailma vahel," sõnas ta. "Soovime selle näitusega rõhutada, et diagnoos ei tohiks varjutada kunstniku loomingut ning aidata kaasa haavatavama positsiooniga loojate kaasamisse kunstivälja ja ühiskonda tervikuna."

Neljaks kuuks avatuks jäävale näitusele on välja on pandud üle kahesaja teose 59 autorilt. Fookuses on Ida-Euroopa autsaiderkunst, ent nendega astuvad dialoogi ka teosed mitmest väärtuslikust Lääne-Euroopa kogust.

"Varjatud maailmade avardumine" on üheaegselt avatud Tartu Ülikooli muuseumis, Viljandis Kondase keskuses ja Valga muuseumis. Näituse teise kuraatori Eva Laantee Reintammi sõnul on kolme linna näitused mõtteliselt seotud. "Kolm linna moodustavad omavahel võrdkülgse kolmnurga, mille iga külje pikkus on umbes 80 kilomeetrit. On küll raske öelda, millist sümbolit siit otsima peaks, aga suuremale võrdsusele võiks selles ju vihje peituda," lausus ta.

Tartu Ülikooli muuseumis on väljas näituse varaseim kihistus. Vanimad tööd pärinevad Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku arhiivist 19. sajandi lõpust, näituse põhiosa moodustab Ungari Teaduste Akadeemia psühhiaatrilise kunsti kogu. Tuntumatest autoritest on esindatud autsaiderkunsti klassik Edmund Monsiel ning Ungari van Goghiks nimetatud István Pal.

Valga muuseumisse on koondunud terve majatäis portreid. Näitus keskendub enese ja teise kujutamise problemaatikale, mis on autsaiderkunsti üks kesksemaid teemasid. Kunstnikud portreteerivad nii oma lähedasi ja tuttavaid, meedias figureerivaid kuulsusi kui ka aastasadade tagant tuntud tegelasi.  

Kondase keskuses Viljandis uuritakse loovuse müstilist alget. Esindatud on universumiga ühenduses olevad visionäärid ja oma ümbrust täpselt dokumenteerivad loojad. Teiste seas on esindatud maailmas kõrgelt hinnatud autsaiderkunstnikud Anna Zemánkova ja Cecilie Marková, neist esimese tööd on valitud ka selle aasta Veneetsia kunstibiennaalile.

Kolmiknäitus on publikule avatud 29. septembrini.