Paul Kondas on loonud umbes 50 maali, neist paremikku kuuluvad 26 teost on hoiul Kondase keskuses. Nüüd koondati tema maalid ühte tuppa, kus saab aimu, milline võis välja näha kooliõpetajast kunstniku poissmehetuba, mida ta kasutas ka ateljeena.

"Loomulikult on see interpretatsioon, aga mingisugused teetähised meil olid, kuid originaalesemeid küll mitte. Aga tema kirjadest selgus väga palju, milline mööbel, millega ta kirjutas, kus ta maalis. Neid asju ja teadmisi oleme siin aastate jooksul kogunud," rääkis kunstiloolane ja Kondase keskuse juhataja Mari Vallikivi.

Vallikivi selgitas, et peamine põhjus, miks Kondas kuulsaks sai oli 1984. aastal Londonis välja antud naivistide entsüklopeedia, mis koondas iseõppijaid ja omapäraseid loojaid üle maailma.

"Sinna ta sattus tänu Mark Soosarele, kes oli Kondase enne filmi sisse pannud. Tema tähelend sai alguse suhtlusest Moskva kunstiteadlasega ja sinna raamatusse jõudmisega," rääkis Vallikivi.

Ekstrentrilise loomuga Paul Kondas tagasihoidlikkusega ei hiilanud, mees soovis koguni, et pärast surma avataks Viljandis tema Tartu tänava korteris memoriaaltuba. Kondase soov täitus alles nüüd, ligi 40 aastat pärast tema surma.

"Ta oli ise väga veendunud oma surematuses, ja just oma loomingu kaudu. Ja mitte ainult isegi oma maaliloomingu kaudu, vaid ka tegelikult kirjanduse kaudu. Ta luuletas ja kirjutas näitemänge ja jutukeski, mida ta elu lõpul, viimased kümme aastat, püüdis ümber trükkida et need ka välja anda. Aga need kahjuks on kõik välja andmata jäänud," tõdes Vallikivi.

Kondase keskuses saab vaadata ka teiste Eesti autsaiderkunstnike loomingut.