Värsket Jaan Kaplinski nimelist loomemaja käis Samose saarel avamas ka kirjanike liidu endine esimees Tiit Aleksejev. "Jaan Kaplinski on Velanidia majas peatunud ja töötanud. Kaplinski elas ja töötas selles majas koos abikaasa Tiia Toometiga 2019. aasta novembrist 2020. aasta mai lõpuni."

Tiia Toomet tõi välja, et see on kolmas Kaplinski nimeline objekt maailmas. "Esimene on alajaam meie maakodu Mutiku lähedal, mis sai nime kunagi 1970. aastate keskel, teine üks asteroid kusagil kosmoseavaruses ja kolmas siis maja Samosel."

Loomemajade eestvedaja Aldo Maksimov sõnas, et tema ise jõudis Samosele esmakordselt 2003. aastal, rändas pärast seda veel palju läbi Kreeka, aga jõudis ringiga tagasi Samosele. "Konkureerisid veel mõned kohad, näiteks Lakonina, Syros, Ungari lääs ja Poole lõuna, aga naine välistas kaks viimast kohta."

Praegu elavad nad Samosel kogu perega ning Eestisse jõuab ta aastas korra või kaks. "Mul ei ole Eestis midagi, isa on surnud ja ema elab Samosel. Tagasi pöördumise plaani ei ole, aga ma armastan Eestit," ütles ta ja lisas, et loodab Eestis olla sügisel, kui peaks ilmuma tema Samose-triloogia teine raamat. Esimene osa "Samose päevaraamatud. Kadunud maailma otsimas" ilmus 2020. aastal.

Loomemajade teenus, mida nad on pakkunud alates 2019. aastast, on Maksimovi sõnul ellujäämise võimalus. Inimesed jõuavad nende juurde ise. "Ega Euroopas ja maailmas ei ole ju eriti mitut loomeresidentuuri kohta eestlastele ja mu meelest pole see olemine meie juures eriti kallis ka," tõdes ta.

Kuue aasta jooksul on ta isiklikult kutsunud kolme loojat: Tõnis Mägit, Mehis Heinsaar ja Doris Karevat. "Mehis on tulnud ka, Tõnis kindlasti tuleb ka, Doris, kelle nime kannab ka mu vanem tütar, vast ehk millalgi ikka," tõdes ta ja lisas, et oleks õnnelik, kui saaks võõrustada Reti Saksa, Rainer Jancist, Siiri Sisaskit, Tiit Hennostet, Marko Mäetamme, Kalle Kasemaad, Tõnu Kaljustet, Indrek Sammulit või Lembit Petersoni. "Aga väga palju loojaid on meie juures juba käinud, kuus aastat tagasi oleks nimekiri palju pikem olnud."

Tema sõnul otsivad enamik kunstnikud, kirjanikud ja tõlkijad Samoselt eelkõige rahu, head äraolemist, leebet talve ja mõõdukat seltsielu. "Meil on ka tuhandeid raamatuid ja palju matkaradu." lisas Maksimov ja kinnitas, et suvel on loojaid vähem, aga mitte olematult vähe.

Enam suuremaks nad kasvada ei plaani. Hetkel on neil Samose saarel kümme maja, kus inimesed peatuda saavad. Viimasena arendasid nad välja Urmas Alenderi maja, millega seoses tehti talle pakkumine, millest ta ei suutnud keelduda. "See oli nii selgelt Alenderi maja kui üldse olla sai. Olen ise lummatud, valin igat detaili sinna armastusega," rõhutas ta.

"Kümme maja on üle piiri, ilmselt tuleks midagi koondada või anda pikaaegsesse kasutusse," nentis ta ja lisas, et hetkel arendavad nad talvist tegevust, näiteks ehitavad sauna. "Pikemas plaanis on Eesti kool, rohkem häid raamatuid, sisukas Eesti Maja ja nii edasi."

Põhjus, miks inimesed Samosele tulevad ja tihti isegi korduvalt, peitub tema hinnangul ikkagi saare fluidumis. "Aeg kulgeb Samosel palju aeglasemalt. Aeg on suhteline, aega on palju, aeg on mõttetu suurus. Meie külalised harjuvad Samosel just teistsuguse rütmiga, kohanevad kiiresti, magavad hästi, loevad ennast terveks. See loodetavasti on ka põhjus, miks loomemajad saavad toimida."