Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ning Keskvere kultuurikoda teevad praegu arheoloogilist järelevalvet Haapsalu Jaani tänava äärse kinnistu trassitöödel. Selle käigus leiti koldease ja kilde keraamikast, mille valmistamiseks pole arheoloog Mihkel Tammeti sõnu ketra kasutatud.

"Lääne-Eestis üldiselt käsitsikeraamika levib kauem ja on kasutuses kauem kui näiteks Lõuna-Eestis. Siin ei saa selliseid kindlaid ajalisi jooni tõmmata. Küll aga võib öelda, et see keraamika ilmselt esialgsel hinnangul ei ole noorem kui 13. sajandi esimene pool," ütles Keskvere kultuurikoja arheoloog Mihkel Tammet.

Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht, arheoloog Anton Pärn ütles, et Haapsalu sünnipäeva tähistatakse ikkagi juriidilise linnaõiguse saamise järgi, kuid linn ei tekkinud 1279. aastal tühjale kohale ja asula oli siin ilmselt juba varem.

"Arvame, et selline linnaline või linnaeelne asustuslugu jääb kuskil võib-olla paari- või kolmekümne aasta võrra varasemasse aega, 1250. aastate kanti, aga see on kindlasti pelgalt oletus," ütles Pärn.

Anton Pärn lisas, et kui kaugele täpselt Haapsalu asustuslugu ulatuda võib, on veel raske öelda. Jaani tänava äärset ala uuris ta esimest korda 37 aasta eest.

"37 aastat hiljem oleme siin tagasi ja juba siis oli meil päris selge, et tegemist on piirkonnaga, kuhu kindlasti jäi Haapsalu, selle koha varasem asustus," lisas Pärn.

Linnaõiguse andis Haapsalule 1279. aastal piiskop Hermann.