Ivaškevičiuse näidendi aluseks on vestlus tadžiki lavastaja Meistriga, kelle Tžõngõz Ajtmatovi romaani põhjal tehtud lavastus "Mankurt" 2022. aastal vahetult enne esietendust ära keelati. Meister räägib sellest, mida on Nõukogude aeg ja praegused diktaatorid teinud Kesk-Aasia rahvaste mälu, keele ja kultuuriga. Loosse põimub ka Stalini aeg ning diktaatori kassi-hiire mäng Bulgakovi, Šostakovitši, Meierholdi ja teiste tolle aja suurimate loojatega.

"See näidend on kirjutatud praegusesse aega ning räägib sellest, mis meile nii ohtlikult lähedal toimub – suur kurjus tõstab pead. "Totalitaarne romaan" näitab autoritaarsete režiimide manipuleerivat mängu loomeinimestega – neid hoitakse lõa otsas, tekitatakse isiklik suhe, mida võib iseloomustada ka kui perversset afääri või romaani. Miks diktaatorid seda teevad? Sest nad vajavad loojaid enda põlistamiseks, igavikuliseks muutmiseks," nentis lavastaja Hendrik Toompere juunior, kelle sõnul on näidendis ka suur annus lootust. "Kes teab, äkki vajub see kurjus ühel päeval iseenda raskuse all kokku."

"Totalitaarne romaan" sündis Narva Vabaduse festivali tellimusel ning tekst kanti lugemise vormis ette festivali avaüritusel 2023. aasta augustis Narva Vaba Lava teatrikeskuses. Draamateatri lavastus sünnib koostöös Vaba Lavaga.

"Totalitaarse romaani" kunstnik ja videokujundaja on Epp Kubu, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja helikujundaja Hendrik Kaljujärv, operaator Fidelia Randmäe ja lavastaja assistent Ott Raidmets. Näidendi tõlkisid Ilona Martson ja Ene Paaver.

Osades Tõnu Oja, Gert Raudsep, Kristo Viiding, Ester Kuntu, Andres Puustusmaa ja Taavi Teplenkov.