Keelesäuts. Piiri-pääri pääsukene
Selle nädala keelesäutsus tutvustas Mari-Liis Kalvik, kuidas on erinevates Eesti otstes pääsukest nimetatud.
Eestimaa suvede armastatud seltsiline on suitsupääsuke, kes on olnud meie rahvuslind juba üle 60 aasta. Pääsu on soome-ugri tüvi. Pääsuke, pikemalt pääsukene on sõnana laia levikuga, kasutusel kogu Mandri-Eestis, vähemate piirkondlike erinevustega nagu pea- ja pia-variandid kesk- ja idamurdes, kolmas välde Viru rannal ning kujud pääsükene ja pääsokõnõ Võro- ja Setomaal. Lühenenud piäske ja piaske on tuntud vastavalt Kodavere ja Maarja-Magdaleena murrakus, Kuusalus on aga pääsukäne ja Vaivaras pääsükäine.
Saarte ja läänemurdes on pääsukesel omaette, rikkalikum nimevalik. Seal on iseloomulik päästlane või pääslane, mis kujul päästläne ja pääsläne esinevad ka Võromaal. Siin-seal tuntakse ka näiteks variante päästlik ja päästline, Läänemaa ja Risti sõnad on päästal ja päästuke. Saaremaalt on teada ka sõnad pääs- ja päästlind ning pääsus, Hiiumaalt aga näiteks plästigeine.
Et maadligi lendav pääsuke ennustab vihma, selles on üle Eesti vana uskumust mööda üsna ühel nõul oldud, samuti on pääsukeste saabumist seostatud püsivama soojaga päevaajal. Naljatamisi öeldi aga Karksis, et mis sa suud ammutet, ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat. Pääsukesest peeti lugu. Pöides hoiatati, et päästlase pesa lõhkumine pidi tuleõnnetuse majase tooma ning Pühalepal öeldi, et pääsusele äi pea paha tegema, see peab püha lind olema. Kuusalu mõistatus linnu kohta kõlab aga nii: ies ora, keskel kerä, taga käärid omast kääst.
Soovigem sulistele sõpradele head rännuteed ning rõõmsat jällenägemist uuel aastal.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio