Kaarel Tarand: kultuuriministeerium on institutsioonina nõrk
Kultuuritöötajad kogunesid teisipäeval riigikogu ette, et avaldada pahameelt ebaproportsionaalselt suure eelarvekärpe vastu kultuurivaldkonnas. Toompeale kogunes nii teatrirahvast, muusikuid, kunstnikke, õpetajaid, muuseumitöötajaid kui ka kirjanikke. Piketi eesmärk on korraldajate sõnul tekitada diskussiooni.
Kultuuri osa riigieelarvest on alla kahe protsendi. Plaanitavast kärpest on kultuuri kanda aga enam kui kümnendik. Korraldajate sõnul kutsuvad nad arutlema, millised on ühiskonna ootused kultuurile laiemalt ning kuidas saavutada riigieelarves võrdne kohtlemine eri valdkondadele.
"Ennekõike me kutsume üles laiemalt rääkima sellest, milline võiks olla kultuurimaht Eesti Vabariigis, nii heas kui halvas," sõnas Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard. "Meie eesmärk ei ole kindlasti see, et riigikogu seda eelarvet vastu ei võtaks ja kindlasti ei ole meie eesmärk teha nii, nagu on alati tehtud: lisavahendite saamiseks jagatakse olemasolevat potti uuesti ja uuesti ümber. Vaid leiame need seadusemuudatused, mis meid aitaks: maksuseadused, loovisikute seadused," jätkas ta.
Piketeerijad toovad välja, et 20 aasta jooksul on kultuurieelarve suhe riigieelarvesse peaaegu kaks korda vähenenud ning kuigi on mõistetav, et hetkeprioriteet on julgeolek, näitavad numbrid ohtlikku suunda ka tulevikuks.
"Me võiks alustada diskussiooni enne kultuurikärpeid, et milline see kultuuri rahastamise maht võiks olla ja alles siis läheme selle juurde, kas meil on, mida kärpida. Praegu on nii, et kärbime ära ja seejärel arutame, mis see maht võiks olla," kommenteeris Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep.
Kriitikat pälvib ka kultuuriministeerium, sest kärpeplaane arutatakse suletud uste taga valdkonna esindajaid arutellu kaasamata.
"Kultuuriministeerium on oma liigas ülekaalukalt kõige väiksem ja kõige nõrgem ning sealt allapoole valgub see nõrkus nendele eesti kultuuri püsiinstitutsioonidele, mis rahvuskultuuri selgroo ja skeleti moodustavad," sõnas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand.
"Aga skelett on nii paljaks näritud praegusel momendil, et siit ei ole enam ühtegi lihatükikest võtta. Nii et sellest peab alustama, et võtke midagi ette selle nõrga institutsiooniga, tehke ta tugevaks, siis tekib ka kasv ja hakatakse aru saama, kui palju kultuur sisse toob, mitte välja viib," rääkis Tarand.
Piketeerijate sõnum oli ühene: Eesti kultuuri säilimisse peavad panustama mitte ainult kultuuritegijad ise, vaid ka riigi rahakott.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Aktuaalne kaamera"