Kogumiku koostaja Marek Liinev ütles ERR-ile antud intervjuus, et oli viimane aeg Raivo Järvi koomiksid välja anda. "Iga aasta või aastakümnega jääb neid inimesi vähemaks, kes tunnevad Raivo Järvit, ega noorem põlvkond ei teagi teda," mainis ta ja lisas, et tegelikult ka paljud neist, kes teavad Raivo Järvit, ei tea midagi tema koomiksitest.

Tema side Raivo Järviga sai alguse viieaastasena, kui ta nägi "Kõige suuremat sõpra". "Pärast seda olen tema loomingut pidevalt jälginud ja nii ta on läinud, ega mul muud isiklikku sidet temaga pole olnud," selgitas ta ja kinnitas, et need on ikoonilised koomiksid, kuna nõukogude ajal ei olnud koomikseid. "Ta oli väga osav graafik ja tema käekiri tuleb kohe ilusti selgelt välja, ei ole küsimustki, kes on autor."

Aastakümneid tagasi ilmunud koomiksite kätte saamine polnud Liinevi sõnul kuigi keeruline, kuna Pioneeri tiraaž oli suur. "Kaks lehekülge sellest kogust on näiteks skannitud Lutsu raamatukogu fondidest, kus on kõik need olemas," sõnas ta ja lisas, et ta ostis kogumiku jaoks ka Osta.ee kaudu endale Pioneere. "Seal oli vahepeal neid aastakäikude kaupa müügil."

Küll aga kinnitas Marek Liinev, et kaante vahele pole saanud kogu Raivo Järvi koomiksipärand. "1990. aastate keskel tulid tal kass Arturi seiklused, aga need on teisele sihtgrupile ja ma teadlikult ei pannud neid siia kogumikku, sest oleks sihtgrupi liiga laiali paisutanud."

Ta usub ka, et kogumik on mõeldud pigem vanematele lugejatele nostalgialaksuna. "Noorem põlvkond ilmselt ei oska seda hinnata, esiteks nad ei tunne Raivo Järvit, aga kindlasti on mingi protsent lapsi, kellele meeldivad koomiksid, nad võivad seda hinnata omamoodi retrokoomiksina," ütles ta ja lisas, et ta usub, et need koomiksid teeksid samas mõnes kohas ka kaasaegsetele kunstnikele silmad ette.