Muinsuskaitsja: Estonia uus saal tuleks ehitada kuhugi, kus see ei häiri
Muinsuskaitsja ja kunstiakadeemia UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu leiab, et rahvusooper Estonia tulevikust rääkides on mõttetu raisata aega juurdeehituse üle arutamisele. Tema hinnangul oleks parim variant ehitada Estoniale uus saal kuhugi, kus see ei häiri.
Möödunud pühapäeval oli "Aktuaalse kaamera" nädalasaates lugu sellest, kuidas Tallinn ja Estonia on teatrimaja juurdeehitise osas endiselt eriarvamusel. Loos toodi muu hulgas välja, et ooperiteatri soov Uue Turu platsile laieneda paneb ohtu Tallinna kuulumise UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Muinsuskaitsja ja Eesti Kunstiakadeemia UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu selgitas Raadio 2 hommikuprogrammis, Estonia teatrimaja asub Tallinna vanalinna muldkindlustusvööndis. Bastionaalvööndis juurdeehitise tegemine võib UNESCO-ga nõnda vastuolla minna, et Tallinna vanalinn võidakse maailmapärandi nimekirjast välja arvata. UNESCO-lt erandi küsimisse Alatalu ei usu. "See oleks vastuollu minek. Alati võib igasuguseid asju proovida, aga mina sellesse ei usu. Ja kui kohapealsed muinsuskaitsjad seda plaani ei toeta, siis ma ei tea, kes seda erandit kauplema läheb."
Bastionaalvööndi kaitsmisest rääkides on viidatud sajandi alguses Vabaduse väljaku alla loodud parklale, mis bastionimüüride vahel asub. "Muinsuskaitse päästis sealt nii palju, kui päästa andis. Suur osa müüridest on all olemas ja seda piirkonda saab vaadata. Teine asi on see, et seal ei sekkutud nii võimsalt linnaruumi, nagu on Estonia puhul. Kõik see, mis on, on maa all bastionimüüride vahel, me saame seda näha, aga Estonia tähendab seda, et me ehitame ikkagi bastionile peale, me täidame linnaruumi hoonega ära," kommenteeris Alatalu.
Muinsuskaitseamet tellis juurdeehitusele mõjuhinnangu. Riigikogu kultuurikomisjon otsustas aga, et muinsuskaitseameti tellitud pärandi mõjuhinnang ei kõlba kuhugi ja tuleb tellida uus ja parem.
"Ma olen ausalt öeldes sügavas hämmingus, et riigikogu, mis on tegelikult kogu selle protsessi algusest saadik vussi ajanud, tehes otsuseid teiste asjaosalistega konsulteerimata, arvab, et nemad võivad nüüd oma otsuse põhjal hakata seaduseid muutma. [Nad] ei ole küll pädevad, et dokumente teinud ekspertide pädevus kahtluse alla seada," leiab Alatalu.
Esmaspäeval ilmus ERR-i uudisteportaalis riigikogu kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi arvamusartikkel "Mõttetu sõda Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärast". Muu hulgas leiab Sutrop, et "Aktuaalses kaameras" olnud loo sõnum oli eksitav ja kallutatud ning muinsuskaitseameti tellitud mõjuanalüüs pole lõplik tõde.
"Margit Sutropile on antud olukorras jabur vastata, sest põhjendused, mis ta toob, on kohatud," leiab Alatalu. "Seada kahtluse alla eksperdi pädevus selles küsimuses ja sugugi mitte tagasi vaadata kogu selle protsessi algusesse, kui neile sai algusest saadik öeldud, et ärge tehke otsust enne, kui on kooskõlastused ja vajalikud kokkulepped. Riigikogu kultuurikomisjon on nui neljaks oma joru ajanud ja kindlasti ei ole nad kaasanud muinsuskaitse ega linnaplaneerimise eksperte."
Alatalu lausus, et tekkinud konflikt ei ole muinsuskaitse ja ooperihuvide vastandumine, vaid muinsuskaitse tegeleb linnaruumi kui füüsilise keskkonna kaitsmisega. "Siin on ka terve rida linnaehituslikke küsimusi, mis selle juurdeehitusega tekivad."
Ühe variandina on muinsuskaitsjad välja pakkunud väiksemas mahus juurdeehitise, mis ei blokeeriks täielikult Uue Turu platsi alla jäävat muldkindlustusvööndit. "Väiksemas mahus juurdeehitus on tõesti võimalik. See hõlmaks ka Estonia sisehoovi täisehitamist," märkis Alatalu.
Tema hinnangul oleks aga kõige lihtsam Estoniale uus hoone ehitada. "Minu arvates on mõttetu raisata aega juurdeehituse arutamise üle. Pigem leida variant ehitada Estoniale uus saal kuhugi mujale, kus see kedagi ei häiri. See oleks kõige parem lahendus ja viiks meid kõige rohkem edasi," leiab ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "R2 hommik", intervjueerisid Margus Kamlat ja Bert Järvet