Kümmekond aastat tagasi vastu võetud planeerimisseadus näeb riigiobjektide ehitamiseks ühe võimalusena ette koostada riigi eriplaneering. Eriplaneering, nagu nimigi vihjab, koostatakse väga erilistel juhtudel: kui küsimuse all on maatüki valimine kas riiklikult või rahvusvaheliselt üliolulise objekti tarvis. Enamasti on selliseks taristu-, energia-, riigikaitse või julgeolekuasutuse ehitis. Eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsuse teeb vabariigi valitsus.

Riigikogu kultuurikomisjoni otsus saata valitsusele eelnõu, millega tehakse ettepanek algatada rahvusooper Estonia juurdeehituse tegemiseks eriplaneering, pani paljud teemaga seotud spetsialistid kulmu kergitama. Iseenesest on ju tore mõelda, et meie väike Eesti on nii üdini kultuurne, et ooperiteatrit peetakse ülioluliseks riigiobjektiks. Paraku peab kultuurilembuse siinkohal jutumärkidesse asetama, sest antud juhul on planeeringu eesmärk rahvakeeli öelduna üle sõita paljudest teistest kultuuriväärtustest – nendest, mis kultuurikomisjoni otsuse elluviimist takistavad.

Teatri vajaduste kõrval peab huvigrupp ebaoluliseks nii muinsuskaitsjate, linnaplaneerijate, arhitektide, looduskaitsjate kui ka maaomaniku väärtushinnanguid. Kui selgus, et riigis kehtivad seadused, mis kohustavad nendega siiski arvestama, tegigi riigikogu valitsusele ettepaneku leida probleemile lahendus jõupositsioonilt – vaadata juurdeehituse teostamiseks üle kõik loodus- ja muinsuskaitselised piirangud ning algatada eriplaneering, mille abil saab maaomaniku ja omavalitsuse seisukohti eirata.

Kultuurikomisjon näib seejuures uskuvat, et eriplaneering on kiire ja kaval käik ega pea vajalikuks küsida, kas ühe kultuurivaldkonna arendamine teise hävitamise hinnaga on ikka eetiline. Vastupidi – ebaeetilisuse süüdistatakse muinsuskaitsjaid, arhitekte ja linnaplaneerijaid, kes teatri vajadusi ei mõista. Juurdeehituse kaitsjad näivad uskuvat, et ooperi- ja balletiteatri vastu on suunatud mingi salapärane jõud, kes teatrit ei armasta.

Komisjoni liige Margit Sutrop ütles Vikerraadios, et muinsuskaitseamet ja Tallinna linn käisid UNESCO-le kaebamas, et Estonia teatri juurdeehitus seaks ohtu vanalinna kaitsevööndi. Kummaline avaldus riigikogu liikmelt. Tallinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1997. aastast ja kui ta tahab seal ka edasi olla, on Eestil kohustus organisatsiooni kohe teavitada, kui kaitsealal kavatsetakse midagi ehitada. Poliitikud viivitasid UNESCO-le teavitamisega kaks ja pool aastat ja nüüd nimetavad seda kaebamiseks. Kas Tallinnale on parem olla UNESCO nimistus või ehitada Estoniale pakutud kohal ja suuruses juurdeehitus? See on võimalik välja arvutada.

Bastionaalvööndisse on, nagu komisjoni liige viitab, tõepoolest ehitatud varemgi, aga seda on tehtud tundlikult, vastavalt muinsuskaitse ekspertiisile ja eritingimustele. Väiksemamahulist juurdeehitust ei välista eksperdid ka Estonia juures.

Estonia ooperi- ja balletiteater vajab kindlasti senisest paremaid ruumitingimusi ning muinsuskaitseamet on olnud Estonia suhtes erakordselt mõistev, kohati liigagi. Lubatud on ulatuslikud ümberehitustööd Estonia teatrisaalis, juurdeehitused taga- ja külglavade tarvis ning saali mahu suurendamine fuajee arvelt. Teatri fuajee on üks väheseid kohti Estonia majas, mis on algsest Lindgreni ja Lönni projektist säilinud. Kui suure juurdeehituse pooldajad räägivad väärtsetust Pärnu maantee poolsest fassaadist ja kõrge väärtusega saalist, siis tegelikult purunesid originaalsaalid venelaste pommitabamusel. Nii uue fassaadi kui ka saalid on peale sõda projekteerinud meie oma arhitekti Alar Kotli. See ei tee neid sugugi väärtusetuks. 

Estonia teatrisaali probleem on lühike järelkõla kestus – täissaalis on see sagedusel 500 Hz umbes 1,2 sekundit, optimaalne oleks 1,4 sekundit. Siinkohal meenutan, et saali on pidevalt jupiti ümber ehitatud, aga mitte kordagi ei ole vaatluse all olnud tervikakustika, mida saab tänaste materjalide ja teadmisega kindlasti parendada. Maailmakuulsa Milano La Scala teatri järelkõla kestus on keskmiselt 1,25 sekundit – 0,05 sekundit rohkem. Opéra Garnier Pariisis, Deutche Oper Berliinis ja Royal Opera House Londonis peavad saama hakkama vaid 1,1-sekundilise järelkõlaga. Sagedase rahvusooperi külastajana arvan, et hea akustika ja suure lava kõrval on veel hulk teisi väärtusi, mis publikut ajaloolisse teatrisaali kutsuvad.

Ilmselgelt ei meeldi kultuurikomisjonile muinsuskaitseameti poolt Estonia juurdeehitusele tehtud mõjuhinnang, mille koostamist juhtis vastavalt UNESCO juhistele endine arhitektuurimuuseumi juht Triin Ojari. Kuna Ojari asus septembrist tööle linnavalitsusse, leiab Margit Sutrop, et Ojaril on huvide konflikt ja teda ei saa võtta erapooliku eksperdina. Tutvusin Ojari koostatud dokumendiga ja väga raske on selles midagi kahtluse alla seada. Välja on toodud nii negatiivne kui positiivne mõju, aga jah, seda viimast on paraku linnaehituse, muinsus- ja looduskaitse väärtuste poolt vaadatuna vähe.

See arhitektuur, mis te mahuanalüüsil näete, pole tegelikult see, mis tuleb, ütlevad estoonlased ja kultuurikomisjoni liikmed. "Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena kerkiks siia Tallinna kõige ägedam hoone, mida tullakse seest ja väljast vaatama lähedalt ja kaugelt," lubab Estonia seltsi juhataja Mart Mikk.

Paraku on tulemus just see, mida me Tõnu Laigu koostatud mahuanalüüsil näeme – suur liigendamata maht tundlike teatrihoonete vahel. Laigu on väga ausalt näidanud, mis antud piirides ja soovitud mahu korral olema saab. Estonia taga puudub ruum selleks, et põnevat saaliehitust modelleerida. Tänaste ootuste ja piiratud ehitusala juures jääb see liigendamata kastiks – kata või kullaga, hoone mahtu see ei muuda. Selleks, et majast antud kohas midagi ägedat saaks kujundada, on vaja selle suurust tuntavalt vähendada.

Eesti Arhitektide Liit, eesotsas toonase presidendi Andro Männiga, pakkus kultuurikomisjonile rahastatavate objektide valimisel oma professionaalset abi. Sellest keelduti. Arhitektidest ja linnaplaneerijatest hoitakse ka täna eemale ning riigikogu kultuurikomisjoni väljaülemised kubisevad ebaprofessionaalsusest ja lausa piinlikest vigadest. Loodetavasti teistel teemadel usuvad riigivalitsejad oma ala eksperte rohkem.

Aga mis seal's ikka – teeme selle eriplaneeringu ära! Nii nagu seadus ette näeb: kõigepealt valime ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha, kaaludes seejuures mitut erinevat alternatiivi, ning seejärel koostame sinna detailse lahenduse. Ehk leiamegi eriplaneeringuga uue saali tarvis parima asukoha? Juba väljavalitud asukohale juurdeehituse tegemiseks eriplaneeringut teha – seda võimalust seadus ette ei näe.