"Kõigepealt hakati ühiskonnas ägedalt arutlema selle üle, kas võib sellesse asukohta rajada uut juurdeehitust olemasolevale teatrile, mida see teeb vana hoonega ja mida teeb kogu vanalinnaga. See oli ka pärandimõju analüüsi üks eesmärke, et uurida uue hoone, ehitise mõju kogu vanalinnale," ütles arhitektuuriajaloolane Triin Ojari, kelle ülesannete hulka kuulus muuhulgas Estonia juurdeehituse pärandimõju analüüsi tegemine.

Üks meediast tulnud küsimus oli ka see, kas Tallinn visatakse sellepärast UNESCO-st välja. "Selle küsimusega analüüs üldse ei tegelenud," lisas Ojari.

"On väga tänuväärne, et mõni aeg hiljem hakati rääkima ka selle hoone võimalikust sisust. Suuremad ruumid esitavad suuremaid nõudeid ka programmile, millised saavad olema need lavastused, mida uues ooperisaalis näitama hakatakse. Kuidas neid kultuuriobjekte jõutakse üleval pidada pärast seda, kui hoone eest on makstud, aga püsikulud jäävad. See on kindlasti vajalik arutelu," tõi Ojari välja.

Mõnevõrra üllatuslikult sai üheks kriitikaobjektiks Ojari kui pärandimõju analüüsi koostaja eksperdistaatus või tema töökoha valik pärast analüüsi koostamist, aga enne selle avalikustamist, kui ta asus tööle Tallinna Muinsuskaitseameti osakonda.

"Pärandimõju hinnangu koostaja ametikoht ei ole kuskil reguleeritud, kas ta võib töötada avalikus sektoris või peab ta olema iseendale tööandja. Igatahes koostati hinnang vastavalt reeglitele," ütles Ojari.

Pärandimõju hinnang on Ojari sõnul praegu inglise keelde tõlkimisel ja jaanuari lõpuks saadetakse Pariisi poole teele. "Siis läheb veel kolm-neli kuud, kui UNESCO-t nõustav organisatsioon ICOMOS vaatab selle läbi, teeb oma tehnilise raporti ja annab tagasisidet Muinsuskaitseametile ja Tallinna linnale."

Estonia teater läheb edasi plaaniga, et nad tellivad sellele alale detailplaneeringu eritingimused. "Platsile Estonia teatri ja Pärnu maantee vahel uue hoone rajamiseks on vaja detailplaneeringut ja kuna see on muinsuskaitseala, on selleks vaja muinsuskaitse eritingimusi. Edasi minnakse eritingimuste tellimisega. Järgmises etapis siis ka vastavalt nendele tingimustele arhitektuurivõistluse väljakuulutamisega," loetles Ojari edasisi samme.

Ta loodab, et see jõuab mõistliku aruteluni ka Tallinna linnavalitsusega, kellele krunt kuulub ja ilma kelle otsuste ja kooskõlastusteta uus hoone sündida ei saa.

Ojari teada on Estonia teater esitamas ka püsikulude analüüsi. "Ilma selleta oleks mõeldamatu, et üks riiklikult rahastatav kultuuriasutus saaks nii suuremahulisi investeeringuid ja ka otsuseid edasise tegutsemise rahastamise kohta jätkata."

Rahvusooper nõuab juurdeehitust maksimaalses suuruses, samal ajal kui muinsuskaitseamet pakub väiksemat lahendust eritingimustega, millega teatri välisilme küll natuke muutub, aga ooperimaja saab ruumi juurde ning seadusi pole vaja muuta.

"Kolmas variant, mida ka see analüüs analüüsis, on Tallinna linnavalitsuse ruumiloome osakonna variant, mis oli natuke suurem kui muinsuskaitseamet ette nägi ja kõvasti väiksem kui ooper ette nägi. Seega juurdeehituse variante on mitmeid erinevaid," tõi Ojari välja.

"Aktiivne aina kõrgema kvaliteediga ja paremate energianäitajatega äripindade arendus Tallinnas käib ja uued hooned aina kerkivad. Lammutada kavatsetakse endine Projekteerijate maja Rävala puiestee alguses ja eks neid kaotajaid just nõukogude aja perioodi arhitektuurist on veelgi. Tõstetub küsimus arhitektuuri keskkonna jalajäljest ja sellest, kui mõttekas ja hea plaan see on kogu aeg lammutada ja ehitada uusi või kas saaks olemasolevat ruumi ja ressursse nutikamalt ja kaasaegsel viisil ümber töödeldes ära kasutada," tõi Ojari välja.

Ojari arvates taandub ka Estonia diskussioon arusaamale, mis on see avalik huvi selles kohas, Uueturu pargis, kas me soovime seda täis ehitada või väärtustame Tallinna vanalinna ümbritsevat puhvertsooni, avalikku ala ehk Bastioni vööndit. "See ongi väga keeruline diskussoon, et mis kaalub üles, kas muusikakultuuri, ooperikultuuri areng, pärandiaspekt või mingi keskkonnateema, sest see on ikkagi kaitsealune park," selgitas Ojari.