"Siin on nagu kotis," kirjeldas ooperilaulja Ain Anger Estonia teatrisaali akustikat saates "Aasta tipphetked 2024. Elamus". "Me ei ole poplauljad, kellel on kõrvaklapp kõrvas, et selle järgi siis ennast korrigeerida. Uskuge mind, ma tean, mis on hea akustika."

Angeri sõnul peab akustika olema selline, et kui nööpnõel kukub laval maha, on seda kuulda ka viimases reas. "See lava on ka balleti jaoks liiga väike," lisas Anger.

"Tõsi, et me mõneti võib-olla tõesti oleme tänaseks jõudnud patiseisu, aga kui alustada sellest, mis on need aspektid, milles me kõik suudame justkui kokku leppida, on see, et rahvusooperi tänane saal vajab parandamist, ja see on selge," ütles kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar, kelle sõnul on oluline kinnitada, et selle vastu keegi ei tööta ja kõik soovivad lahendust leida.

Küsimus ongi Alliksaare sõnul nüüd selles, mida on võimalik teha, et kõik need probleemid, mida rahvusooper on näinud juurdeehitusega lahendatavat, säilitaksid ka neid väärtusi, milles me oleme kokku leppinud kaua-kaua aega tagasi ning mis meile on ka olulised.

Alliksaar tõdes, et siit on võimalik edasi liikuda. "Igale jõule tekib vastujõud ja kui rahvusooper hästi tugevalt ütleb, et ainult see lahendus või mitte midagi, siis tekibki sinna vastujõud, kes hakkavad küsimusi küsima, et miks ainult see lahendus. Võib olla tasuks kõigil võtta korraks samm või kaks tagasi ja vaadata üle, mis need vajadused päriselt on," tõi Alliksaar välja.

"UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud Tallinna vanalinn, selles nimekirjas ei ole Estonia teatrit," ütles Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk.

"Estonia teater on üks osa bastionaalvööndist, ja see on osa vanalinnast," lisas Tallinna peaarhitekt Andro Mänd.

Alliksaare sõnul on ta uurinud, millised lahendused on mujal Euroopas leitud. "Ma võib olla ei kiirustaks päris uue maja ehitusega. Taanis ehitati 20 aastat tagasi uus ja suur, rohkem kui 400 miljonit eurot maksev ooperiteater. Tänaseks on nad omadega hädas, sest ainult ooperiga ei suudeta maja täita ja nad otsivad sinna teisi tegevusi veel, mis aitaks seda maja täita. Me peame reaalselt selle peale ka mõtlema, kui palju meil publikut juurde saab tulla, mis saab siis vanast majast, sellest imeilusast saalist, mida me ju soovime ka hoida ja kaitsta," sõnas Alliksaar.

Kultuurkapitali vahendid on samuti täna piiratud. "Meil on täna teada, millised vahendid juurdeehituse loomiseks on ette nähtud. Need on osa sellest, mida ka juurdeehituse jaoks on vaja. Kindlasti on see summa aga suurem, kui me räägime täiesti uuest majast ning kust siis need vahendid leitakse. Eks need küsimused tulebki meil avalikkuse ees rahulikult läbi rääkida. Aga mina võtaks kompromissi leidmiseks korraks igalt poolt kaks sammu tagasi," ütles Alliksaar.