Oktoobri lõpus ilmus Eesti Päevalehes juhtkiri, kus kirjutatakse, et rahvusooper Estonia juurdeehitusest rääkides on jäänud vastuseta põhiküsimus: kes hakkab nii praeguses kui ka juurde ehitatavas Estonia majas saale täitma? Juhtkirjas tuuakse välja, et "arutamise asemel, kas ja kuhu saaks juurdeehitust teha, võiks alustada mõjuhinnangust, aga ennekõike kalkulatsioonidest selle kohta, mida suurenenud Estonias mängima hakataks, milliseid vahendeid see nõuab ja kuidas seda kavatsetakse ära majandada".

"Lihtsat vastust sellele, kes täitma hakkab, ei ole. Küllap see peab olema Estonia teater ise, aga kas seda saab teha samade vahenditega, ma väga kahtlen selles. Kõigepealt on vaja suurt tahet teha asju natukene teisel tasemel ja uutmoodi," sõnas muusikateadlane ja kultuurikorraldaja Maria Mölder "Vikerhommikus".

Möldri hinnangul ei suhestu Estonia repertuaar väga hästi tänapäevaga. "Ooperiklassikat saab lavastada nõnda, et see kõnetaks tänapäeva inimest paremini. Estonias see nõnda tingimata ei ole," märkis ta. "Ooper on ikkagi elav organism, mis lähtub mõttest, et ooperis jutustatakse tänapäeva lugusid. Kui need tänapäeva lood inimest kõnetavad, siis ta ei arva, et ooper on tolmunud ja vananenud asi, mida tehakse seal ühes meie pühas majas. Selline arvamus kipub väljaspool valdkonda olema, aga see ei pea tingimata niimoodi olema. Praegu näen, et inimesed käivadki tänapäevast ooperit kuskil mujal vaatamas."

Mölder leiab, et välissolistide asemel võiks rahvusooper Estonia rohkem kodumaistele tegijatele rõhku panna. "Hiljuti oli niimoodi, et esimeste esietenduste ajal ei tulnudki Eesti tippsolist välja. Sellised hetked on pisut naljakad, sest ma tahame oma soliste näha, nende arengut jälgida. Seda võimalust on vähem kui sooviks. Täiesti võimalik, et meie oma solistid on mujal väga hõivatud ja nad saavadki tulla kolm kuud pärast esietendust, aga suur pilt paistab selline, et rõhuasetus on hästi palju külalissolistidel. Ma ei tea, kas see peaks niimoodi olema," sõnas ta. "Rahvusooperil võiks olla ülesanne anda oma solistidele võimalus areneda ja teha lisaks klassikale põnevamaid asju. Praegu näen, et sellised säravamad tegijad teevad neid põnevamaid asju projekti korras kuskil kõrval." 

Mölder on täheldanud, et tihtipeale öeldakse, et rahvusooperis ei saa üht või teist asja raha tõttu teha. "Aga siis mul tekib küsimus, et miks näiteks Vanemuises saab asju teha? Palju huvitavamalt, tihtipeale oma solistidega, niimoodi, et see on haarav, kunstiliselt tihtipeale täiesti vaimustav ja ühiskonna arengutega kooskõlas. Ja üleüldse: miks uued teatriarengud toimuvad kõik mujal? Miks kõik uus muusikateater toimub kuskil mujal, mitte rahvusooperis?" arutles ta.

Rahvusooperile on ette heidetud, et repertuaaris pole piisavalt algupärandit. Möldri sõnul on seal hetkel mitu algupärandit töös. "Mul on selle üle väga-väga hea meel, aga arvestades, et viimasest alguspärandist on ikkagi palju aastaid möödas, kui me jätame kõrvale lastelavastused ja balletid, siis mul on tunne, et algupärandite arendamisesse võiks rohkem ja süsteemsemat rolli panna," leiab ta.

Ta tõi välja, et Soome rahvusooperi uue kunstilise juhi eestvedamisel panustatakse praegusel kärpeajal 1,2 miljonit eurot ooperi kirjutamise laboratooriumisse. "Kolme aasta jooksul saab igal aastal 12 eri kultuurivaldkondade inimest kokku, seal on helilooja, libretist, kunstnikud, ka solistid, ja sellise õppetegevuse käigus tehakse lõpuks midagi valmis ja tuuakse lavale. Meil räägitakse kogu aeg, et keegi ei oska midagi teha, kogemusi ei ole. Kuskilt peavad need kogemused ikka tulema. See oleks üks selline võimalus, kuidas ikkagi panustada sellesse, et lõpuks saaks tegijaid juurde," kirjeldas ta.

Möldri hinnangul on üheks suureks probleemiks arutelu puudumine. "Umbkaudu aasta tagasi oli üks muusikateatri konverents, aga siis oligi niimoodi, et nohikud arutasid omaette, rahvusooperi esindajat seal loomulikult ei olnud," märkis ta.

"Samamoodi on Balti nüüdisooperi võrgustikul päris mitu kohtumist olnud. See on ka selline koht, kus heliloojad, libretistid, lavastajad käivad koos ja vahetavad kogemusi, vaatavad lavastusi ja mõtlevad, kuhu ooperielu areneb ja mida võiks teha. Seal sellised suuremad ooperiteatrid ei osale, küll aga võttis Vanemuine nad ühel kohtumisel kenasti vastu. Minu meelest ei saa olla ikkagi päris rahul sellega, et rahvusooper on sellistest arengutest täiesti eemal ja peab seda loomulikuks," kritiseeris ta.

"Mul on paslik meelde tuletada, et praegu on rahvusooperis Estonia kunstiline juht, aga see ei ole alati niimoodi olnud, et üks mees otsustab nõukogu kõrval. Meil on ka kunstiline nõukogu olnud, kus otsused sünnivad rohkem arutelu käigus. Mul on tunne, et seda suhtlust väljaspool rahvusooperit olevat spetsialistidega oleks ooperil vaja pisut rohkem arendada," lausus Mölder.