Rootsi riik muutus 17. sajandi jooksul üheks Euroopa suurvõimuks, domineerides Läänemereruumis ning sekkudes jõuliselt kontinendi poliitikasse. Vasade dünastia oli algusest peale hädas tunnustuse leidmisega, sest nii Gustav Vasat kui ka Karl IX-t peeti naaberriikide poolt usurpaatoriteks, kes olid trooni haaranud ebaseaduslikult, mistõttu nad ei väärinud teiste kuningatega võrdset kohtlemist. Loengus antakse ülevaade sellest probleemistikust ning Rootsi valitsejate püüetest legitimeerida end Euroopa kuningakodade ning avalikkuse silmis.

Näitusel "Ükssarvik võlumetsas" esitletavad varauusaegsed haruldased kuninglikud esemed Rootsi Kuninglikust Relvakambrist avavad ükssarviku kujutiste sümboolset tähendust ja kasutust ajal, kui Rootsi kuningad valitsesid Eesti- ja Liivimaad.

Näitusel on vaatajate ees Rootsi kuningas Gustav Vasa ükssarvikutega kaunistatud sadul 16. sajandi keskpaigast ja tema pojapoja kuningas Gustav II Adolfi uhkelt dekoreeritud rinnaturvis. Samuti näeb kuldset ükssarvikusarve, mis kaunistas ühte kaheksast hobusest Rootsi kuninga Karl XI täisealiseks saamise pidustuste rongkäigus.

Eesti Kunstimuuseumi, Rootsi Ajaloomuuseumide ja Rootsi Kuningliku Relvakambri koostöös korraldatud näituse "Ükssarvik võlumetsas" kuraatorid on Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum) ja Pia Bengtsson Melin (Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid). Näitus on avatud 6. aprillini 2025.