Keelesäuts. Ta(=o)li tuli
Kuigi lühendid pole eesti keeles mingisugune võõrkeha, kasutab neid kirjekeelses igapäevasuhtluses eriti aplalt just noorem põlvkond, märkis Mari-Liis Korkus Vikerraadio keelesäutsus.
Kujuta ette järgmist olukorda. On esmaspäeva hommik ning sa sõidad parasjagu bussiga tööle. Buss on paksult rahvast täis ning täiesti juhuslikult satub sinu vaatevälja eesseisva teismelise Messengeri sõnumivahetus. Su pilku püüab rida pmst ss tali nag mt, mis mõjub niivõrd mõistatuslikult, et sa nuputad veel õhtusel bussisõidul, mida kõik need krüptilised lühendid võiksid tähendada. Aga nuputame siis koos.
Lühendid pole muidugi mingisugune võõrkeha eesti keeles, kuna nende kasutust kohtame ka kirjakeeles. Ent kirjalikus igapäevasuhtluses kasutab lühendeid eriti aplalt just noorem põlvkond. Eesti noortekeele andmetest nähtub*, et sõnu ja väljendeid lühendatakse kolme võtte abil.
Kõige levinum on kärpimine, mille kaudu jäetakse välja kas sõna lõpuosa (näiteks sõnast nagu saab nag) või sõnas esinevad täishäälikud (näiteks sõna davai esineb kujul dvj). Sageduselt teisel kohal on initsiaalid ehk lühendid, milles kasutatakse vaid sõna või väljendi algustähti (näiteks mis teed lühendatakse kui mt). Kolmas võte on häälduspõhine lühendamine, millega jäljendatakse kirjapildis sõna või väljendi häälduskuju (näiteks ta oli kirjutatakse kokku kui tali või sõnast põhimõtteliselt saab pmst).
Kõige selle juures ei tasu aga unustada, et lühendid varieeruvad ja iga inimene võib sama sõna lühendada erimoodi. Nii nagu ühel lumi pakib ja teisel hakkab kokku, nii ka üks kirjutab sõna lihtsalt asemel lih, teine aga lis.
Peamiselt lühendavad noored eestikeelseid sõnu. Huvitaval kombel lühendatakse enim sõnu, mis on niigi lühikesed, sest need on sagedad – nendeks on siis (mida kirjutatakse kujul ss), või (mida lühendatakse kui v) ja okei (millel esineb enam kui kümme lühendvormi, näiteks oki või kk). Ka kirjakeeles lühendame sagedasi sõnu (näiteks umbes, mis lüheneb kujule u, või number, mida lühendatakse sõnaga nr).
Mõned noortekeelsed lühendid on ingliskeelset päritolu. Neist levinumad on u (mis tähistab asesõna you), k (mis tähistab sõna okay) ja lol (ehk laughing out loud, mis tähendab valju häälega naermist).
Nende teadmiste najal võimegi lõpetuseks meenutada toda krüptilist sõnumit, mida noor hommikuses bussis oma sõbrale saatis: "Põhimõtteliselt siis ta oli nagu** "Mis teed?""
* Vaata lähemalt Elis-Marii Antoni bakalaureusetööd teemal "Lühendite kasutus noorte netikeeles" (2022).
** Noorte nagutamist käsitlesime keelesäutsus teemal "Ma olin nagu: "Miks sa nagutad?"" (01.03.2024)
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio