Minu kodulinn Tartu on tänavu Euroopa kultuuripealinn. See on kaasa toonud terve aasta jagu üritusi ja pidustusi; ka sündmuse tarbeks spetsiaalselt valmistatud joogid kannavad nime Lust ja Lillepidu. Mind hakkas huvitama, milliseid väljendeid eesti keeles veel peo ja pidustuste nimetamiseks käibel on olnud.

Kui tuhnida Eesti murrete sõnaraamatus¹, leiab sealt peo tähistamiseks näiteks selliseid huvitavaid sõnu nagu mahnits, mis on pärit Palamuselt; priek, mida on kasutatud Jüril ja Jõelähtmel; või joot, mis on levinud mitmel pool Eestis, näiteks Märjamaal, Hanilas või Vigalas. Murrete sõnaraamatu järgi pidutseti erinevatel tähtpäevadel, nagu jaani- või jüripäeval, aga ka uue laeva vettelaskmisel, pulmadel ja muudel perekondlikel üritustel. Küla tantsupidusid ehk simmaneid on murdekeeles nimetatud ka sõnadega karap, kiiselmu või kekspall.

Peo kohta käinud väljendid eesti keeles on veel pillerkaar, pitspall, trall, pralle, prasnik, ja traali-vaali, või ka vähem tuntud pilgar, tralling ja klunker. Viimast võiks ilmestada lause "Varsti põleb meil rannal lõbus lõke ja me peame klunkrit". Pidutsemise ja lõbutsemise kohta leiab Eesti fraseologismide sõnastikust² ütluseid, nagu talderalti lööma, ilu pidama, luikarit lööma, pidudel käiva inimese kohta aga väljendi nagu laadahobune, kasutatuna lauses "Need on kui laadahobused, kes pidusid mööda käivad".

Peo pidamisega käib tavaliselt käsikäes alkoholi pruukimine. Joomapidu on omakorda nimetatud pummelungiks, pummeluseks, labrakaks, läbuks või prassinguks, nagu lauses "Kui ta minu häält kuuldes ümber pööras, ei olnud tema näos õhtusest prassingust jälgegi". Siinkohal võiks nimetada ka pisut uuema sõna rämmar, mille võtsid kasutusele bändi 5miinust liikmed ja mis tähistab eesotsas noorte joomapidu, nagu viitab lause "Elu näinud kolleeg hoiatas küll päeval, et Simple Sessioni peod on räiged rämmarid".

***

¹ https://arhiiv.eki.ee/dict/ems/
² https://www.folklore.ee/justkui/sonastik/