"Film "Kurdid armastajad" räägib sellest, kuidas Istanbulis saavad kokku Ukraina sõjapõgenikust noor naine ja Vene mobilisatsiooni eest põgenenud vene noormees. Nad ei tea üksteise tausta ja neil tekib sümpaatia. Kui nad ühel hetkel aru saavad, siis tekivad konfliktid, mis lõpevad sellega, et vene mees lööb tüdrukut näkku ja vägistab ta, aga tüdruk on nii palju iseseisev, et ta jätab noormehe maha ja ütleb, et me näeme saja aasta pärast," võttis "Ringvaates" palju vaidlusi tekitanud filmi "Kurdid armastajad" sisu kokku Ilmar Raag.

"See osa, mis on sellest väärtfilmikino, ongi metafoor, et Ukrainat vägistatakse, aga Ukraina lahkub Vene impeeriumist."

Raagi sõnul pahandab ukrainlasi see, et filmis on terve rida detaile, mis seavad kogu sõjavastasuse kahtluse alla.

"Filmis helistab poisi ema ja ütleb, et poisi vend tuli tagasi sõjavangist, kus ukrainlased olid ta kastreerinud. See justnagu ütleb, et ka ukrainlased teevad metsikusi, aga rääkides konkreetselt kastreerimisest, siis see on väga ebatõenäoline," ütles Raag.

Kõnealune film ei pruugi Raagi sõnul olla teadlik propaganda, aga seal on mitteteadlik propaganda.

"Kõige hullem selle asja juures on see, et kui filmi paatos justnagu ütleb, et sõda on paha, lõpetame sõja ära, siis nad räägivad tegelikult sama juttu, mida räägivad mõned Trumpi pooldajad või teised, kes ütlevad, et lõpetame sõja sellel rindejoonel, kus ta praegu on. Ukrainlastele tähendaks see, et nad kaotaksid oma territooriumi, nende inimesed jääksid okupatsiooni alla ja okupatsioonis vägivald jätkub. Nende jaoks tähendab lihtne sõjavastasus täna vägivalla jätkumist," tõi Raag välja.

"Kui me läheksime filmi keelamise teed, siis esimese asjana muutume immuunseks propaganda suhtes, me ei suuda aru saada, mismoodi see töötab. Kui me võtame endale selle jõu ja julguse, et me räägime need propagandateemad läbi, siis äkki on meil lootust ka tulevikus sellele paremini vastu seista," lisas Raag.

PÖFF-i juhi Tiina Loki sõnul ei ole see propagandafilm. "Selle filmi ümber on praegu tõsiselt palju vaidlusi. Inimesed pole filmi näinud, näinud on üks-kaks ukrainlast, kellele me ise selle filmi lingi saatsime. Tegelikult on selliste filmide näitamine erakordselt tarvilik ja vajalik. Kõige tugevam sõnum, mida saab arutada, millest räägivad nii eurooplased kui ameeriklased, ongi see, mis asi on lihtne rahu ja mis asi on õiglane rahu," tõi Lokk välja.

Loki sõnul valib filme rahvusvaheline meeskond. "Ka Euroopa vaade sageli selle asja peale on, et teeme ükskord selle rahu juba ära, me oleme ju kõik sõja vastu."

Väga paljud riigid on Loki sõnul täna sõjas. "Me räägime ikkagi sellest, et me oleme sõja vastu. Meil on ka Palestiina filmid, Iisraeli filmid, meil on sõltumatud grusiinid, meil on Valgevene opositsioon ja ma arvan, et tuleb sõnaõigust anda ka Vene opositsioonile ja ka nendega minna diskussiooni ja arutellu. See on normaalne, me elame demokraatlikus maailmas, ma tahaks seda vähemasti loota," ütles Lokk.

Loki sõnul räägitakse filmis kastreerimisest. "Kui sa vaatad filmi nii, et sa lähed emotsiooniga kaasa, siis mul on kurb ütelda, aga meie meeskond vaatas seda nii, et jess, ukrainlased võtsid venelastelt ära nende võimu ja sigivuse. See ongi see, kui me räägime metafooridest, siis need on sageli tõlgendatavad ühtepidi ja teistpidi ning sõltub sellest, millise emotsiooniga sa kaasa lähed, kui filmi vaatad."

Tüdruk tegelikult tapab selle poisi ära, aga filmis ei ole Loki sõnul lõpuni näidatud ei vägistamist ega ka tapmist. "Aga Ukraina tõepoolest läheb filmis uhkelt minema, lahkudes Vene impeeriumist," tõi Lokk välja.

Loki sõnul nad sellepärast võtsidki selle filmi PÖFF-i programmi, et need teemad tuleksid arutlusele. "Mitte iga film ei anna meile võimalust nii sügavalt nende teemade üle arutleda. Festivalid loovadki platvormi sellisteks aruteludeks."