Eesti Arhitektuurikeskuse käesoleva aasta eelarve oli 105 000 eurot. Aasta keskel kärbiti see summa 70 000 peale ning teada on, et järgmine aasta väheneb tegevustoetus riigieelarves veelgi.

"Arhitektuurikeskuse toetuse vähendamine on seotud selgelt ülesannete muutumisega. Ehk siis Veneetsia arhitektuuribiennaali korraldab sellest aastast erakorraliselt ja ühekordselt kultuuriministeerium. Kuna biennaal on üle kahe aasta toimuv sündmus, siis loomulikult mõjutab see nii 2024. kui ka 2025. aasta eelarvet. Sellest on nad ka teadlikud. Seda, et kõikide muude kärbete valguses kärbitakse ka kultuuriministeeriumis erinevaid tegevustoetuseid, on paratamatus, kus me hetkel oleme," selgitas olukorda kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juht Katre Väli.

Eesti Arhitektide Liit, EKA arhitektuuriosakond ja Eesti Arhitektuurikeskus kirjutasid ühispöördumise kultuuriministeeriumile, milles avaldavad muret arhitektuurikeskuse kui valdkonna arenduskeskuse tuleviku pärast.

Arhitektide liidu president Aet Ader peab oluliseks, et keskus jätkaks oma tegevust valdkonna arendajana. "Meie peamine küsimus on just sellises pikas perspektiivis, elujõulisuses. Me näeme, et arhitektuurikeskus sellise arenduskeskusena on oluline, et arhitektuurikeskus võiks eksisteerida. Küll aga paneb see keskuse keerulisse olukorda. kui järgmine aasta saab eelarve olema suurusjärgus 66 000 eurot. See on nii väike summa, et pidada sellist organisatsiooni osutub keeruliseks," rääkis Ader.

Rahalistes raskustes arhitektuurikeskus kuulutas eile välja uue juhi konkursi.