Chemnitzi linnapeale Dagmar Ruscheinskyle andis Tartu poolt tiitli üle linnapea Urmas Klaas. Oma kõnes meenutas Klaas kultuuripealinna ettevalmistuse algust, mil juhtmõtteks valiti "Ellujäämise kunstid". "Tollal ei teadnud me, kui suure tähenduse see idee saab. Järgnesid nii koroonapandeemia kui ka Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning juhtmõte sai palju kaalukama tähenduse," rääkis ta. 

Kõnes avas Klaas, et Tartu ja Lõuna-Eesti viisid ellu rohkem kui 1600 sündmust, mis tõid Euroopa tähelepanu kohalikele traditsioonidele ja pakkusid platvormi rahvusvaheliseks koostööks. "Minu jaoks on kõige olulisem, et need inimesed, kes projektides osalesid, on altid edaspidigi Lõuna-Eestis kultuurisõnumeid kandma ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised olema," märkis Klaas.

Tartu 2024 juht Kuldar Leis tõdes tiitli üleandmisel, et ühest küljest on kahju tiitlist lahkuda, kuid teisalt jätkub kultuur ja koostöö Lõuna-Eestis alati ning 30. novembril Tartu 2024 lõpupeol on aega ka tehtud töö üle rõõmu tunda. Leis lõpetas tiitli üleandmise kõne huumorika, kuid asjaliku sooviga: "Uutele tiitlikandjatele soovin tugevat vaimset tervist!"

Üleandmine toimus Ülem-Austrias Bad Ischli ajaloolises Lehári teatris.

2025. aastal täitub 40 aastat Euroopa kultuuripealinnade traditsioonist, mis sai alguse aastal 1985 Ateenast. Kultuuripealinnade idee looja oli Kreeka poliitik ja näitleja Melina Mercouri. Tegemist on Euroopa Liidu ühe kõige olulisema ja järjepidevama ettevõtmisega kultuurivaldkonnas.