Kultuuripealinna lõpupidu "Jää ja loo" vaatab valgusetendusega tagasi möödunud kultuurirohkele aastale.

"Mõte on selles, et need kultuurikorraldajad, kes on meiega olnud väga pikalt, saaksid veel selgemalt sõnumi ja endale kinnistada, et kõik, mis on seniseks loodud, siis me koos sellega jääme ja loome seda kõike veel edasi," kinnitas Tartu 2024 juht Kuldar Leis.

Leisi sõnul tõi kultuuripealinna aasta Tartusse juurde turiste ning andis ka inimestele laia valiku sündmuseid, millest osa saada. "Mul on väga palju tagasisidet sellest, kus öeldakse, et kui senimaani oldi ühe valdkonna austaja kultuuris, siis nüüd saadi kogeda väga erinevaid sündmuseid ja näha maailma võib-olla hoopis teise pilguga," sõnas Leis.

Samas ei olnud mitmete kultuurihuviliste ja Tartu kultuuritegijate sõnul kultuuripealinn see, mida nad ootasid ja nii ei tundunud kultuuripealinnas Tartu peategelasena.

'"Tartul oleks väga palju näidata olnud, mida aga ei näidatud. Draamateater tuli "Rahamaaga" siia, sama ajal läks Uus Teater oma tükiga Narva – see ei ole üldse loogiline," märkis kirjanik Mart Kivastik.

Materjaliteadlase Jüri Liiva sõnul ei jäänud möödunud aastast Tartusse midagi maha. "Tartule ta ei andnud mitte midagi, sellest ei jäänud mitte midagi maha. Kõik tegelikult lootsid, et järsku Tartu kultuur saab mingi maamärgi, aga tegelikult toimus paar sellist üsna mannetut show'd ja minu jaoks sellega asi piirdus."

TÜ kultuurikorralduse lektori Kristina Kuznetsova-Bogdanovitši sõnul on kitsaskohad kultuuripealinnadel sarnased. Vaadates aga kultuuripealinna tiitli ajalugu, siis need linnad, mis on saanud tiitlist mainekujunduslikku mõju või kus on toimunud oluline muutus, oli olemas ka selgelt defineeritud probleem, mida Tartul ei olnud.

"Kas siis oli väga tööstuslik linn, nagu Glasgow või Liverpool, ja nad seadsid ühe väga konkreetse eesmärgi. Kogu linn tuli kaasa sellega ja seetõttu see mõju oli väga vahetine: linna maine muutus kultuurilembelisemaks, kultuur elavdus. Aga Tartu puhul võib öelda, et sellist üht konkreetset probleemi ei eksisteerinud, vähemalt taotlusest see ka välja ei tulnud. Olid eesmärgid, aga kultuurielu oli juba elav. Sellist ühtset jagatud probleemi Tartu puhul välja tuua ei saa," sõnas Kuznetsova-Bogdanovitš.