Väikses töökojas Brüsselis näeb kõiksugu tekstiile, surisevaid masinaid ja laudade taga usinalt töötavaid disainereid.

"Minu stuudios töötame me palju looduslike värvidega. Looduslikud värvid kuluvad valguse käes kiiremini kui sünteetilised värvid. Seda peetakse tihti halvaks, kuid meie näeme seda hea omadusena," sõnas stuudio Meyers & Fügmann disainer Sarah Meyers.

Nii võiks näiteks kardinad ajapikku värvi muuta. Kuna inimesed muutuvad ka ise ajapikku, siis miks peaks tekstiilid alati samaks jääma, küsib Meyers. Samas tõdes ta, et see mõte on tarbijale veel võõras.

"Peab olema väga avatud ja seiklushimuline, et seda teekonda meiega ette võtta ja arvestada, et sinu tekstiilid ei püsi alati samasugused. Siiski pean ütlema, et need ei muutu rohelisest kollaseks. See muutub kollasest heledamaks kollaseks
või beežiks või punasest beežiks," rääkis ta.

Praegu katsetab Meyers looduslike värvidega printimist. Kui nii saaks huvitavad tooted, saaks saastavate sünteetiliste värvide kasutamist vähendada, lootis ta.

Tekstiililabor Green Fabric on loodud just selleks, et tuua leidlikkus tagasi tekstiilitööstusesse, kust see odava massitootmise mõjul kadunud on. "Teistes riikides tootmine oli odavam, nii et tehti lihtsalt polüesterist ja toodeti aina rohkem ja rohkem. Mõte on see tootmisviis seada küsimärgi alla," ütles Green Fabricu asutaja Valentine Fruchart.

Järgmisest aastast peab Euroopa Liidus hakkama tekstiilijäätmeid eraldi kokku koguma, seda enam on vaja leidlikke lahendusi nende kasutamiseks.

"Mida me siis nende asjadega ikkagi teeme? Praegune praktika on see, et suur osa sellest kogutakse ja saadetakse jälle Euroopast välja, näiteks Aafrikasse. Ka see keskkonnamõju on väljaspoole Euroopat. Euroopa on selline mõnus mull, kus me tarbime ja kasutame, toome sisse ja kui enam ei taha, viime jälle välja," nentis disainer ja EKA vanemteadur Reet Aus.

Tähtis on mõelda ette, millised materjale kasutada, kuidas teha tarbijale huvitavaid tooteid ja ka selle peale, kuidas seda kõike teha tööstuslikus mahus, aga loodussõbralikult.

"Kui sa küsid mult, kas 100 protsenti ringlusse võtta alati on võimalik – võib-olla ei ole, võib-olla on 80 protsenti ja see on ka parem kui üks protsent, mis Euroopas praegu kokku kogutud rõivaste puhul on," sõnas Aus.