Jõulud on jaanipäeva kõrval üks eestlaste tähtsamaid pühi. Need mõlemad on seotud meie laiuskraadist tuleneva öö ja päeva pikkuse muutusega aasta vältel ning langevad vastavalt aasta pikima ja lühima päeva kanti. Seega on neid pühi tõenäoliselt tähistatud siin niikaua, kui meie esivanemad Eestimaa pinnal on elanud. Kodaveres öeldi, et juań ja jõul käeväd vassakuta 'jaan ja jõul käivad vastakuti'.

Küll on nende tuhandete aastate jooksul muutunud nii pühade nimetus kui arvatavasti ka kombestik. Alles ristiusu tulekuga hakati jõule seostama ja ühitama Jeesus Kristuse sünniga. Jõulude nimetus pärineb varasemast ristiusu-eelsest ajast ja on jõudnud eesti keelde juba pärast läänemeresoome algkeele jagunemist kas algskandinaavia keelest või sellele järgnenud vanarootsi või vanagotlandi keelest, kus 'jõulud' on jäul / iaul. Selle allikaks võib olla algskandinaavia jeulu, mis tähistas germaanlaste talvise pööripäeva aegseid mitu päeva kestnud pidustusi, kuid sõna kaugem päritolu on ebaselge.

Talvise pööripäeva paiku pidutsemise komme oli aga Euroopas palju laiemalt levinud. Sarnaseid mitmepäevaseid pidustusi, jumal Saturnusele pühendatud saturnaale, peeti detsembrikuus juba Vana-Roomas, kuid päikese taassünniga seotud pidustused olid levinud ka idapoolsetes usundites, mis Rooma jõudsid ja mille kombed hiljem kristlike jõulupühade kommetesse sulandusid. Nii ladina saturnalia kui skandinaavia jeulu on mitmusevormid, sest need paganlikud pühad kestsid mitu päeva. Nii on ka eesti keeles jõulud kasutuses peamiselt mitmuses, kuid murdekeeles on küllalt levinud ka ainsuslik nimetus jõul. Saarte murdes, kirderannikumurdes ja võru murdes on levinud ka kuju joul. Kirjapandult esineb see sõna esimest korda juba 1600. aastal Georg Mülleri jutlustes. Teises jutluses ütleb ta: On eike sesama Laul, kumb meÿe sensinatze röhmsa Ioulo Pöha siddes laulame 'See on sama laul, mida me sel rõõmsal jõulupühal laulame.'

Lisaks eesti keelele on see sõnatüvi meie lähemates sugulaskeeltes – vadja keeles jõulu, joulu ning soome ja isuri keeles joulu. Lõunaeesti keeles (tartu, mulgi ja võru murdes) ja liivi keeles on jõulude jaoks teine sõna, mis tähendab talvepühi, nt võru talvistõpühiq, talsipühiq ja liivi taļšpivād. Sarnane motivatsioon on jõulude nimetusel ka läti keeles, kus ziemassvētki tähendab sõna-sõnalt 'talvepühad' ja on ilmselt liivi keele mõjul tekkinud. Ühtse kirjakeele levikuga hakkas Lõuna-Eestis nimetus talvistepüha jõuludega asenduma, nii on üks Rannu murraku kõneleja öelnud – ku ma laits olli, siss üteldi enämbide `talsipühi, mõni ütel jõolu.

Ükskõik kuidas neid aasta pimedaimal ajal tähistatavaid pühi ka kutsutud on ja kutsutakse, ikka on need olnud lootuse ja rõõmu pühad, mille järel päevad kukesammul jälle pikemaks hakkavad minema.