Keelesäuts. Rõskjas hommik
Eesti keeles on mitmeid viise, kuidas sõnu omavahel siduda ja uusi tähendusi luua. Üks selline viis on -jas-liite kasutamine, mille abil saab moodustada omadussõnu, rääkis Kristina Koppel Vikerraadio keelesäutsus.
Jas-liite abil saab moodustada üksnes omadussõnu ning tuletise tähendus sõltub sellest, millisest sõnaliigist jas-tuletis tuletatud on. Enamjaolt moodustatakse jas-tuletisi kas nimisõnadest või omadussõnadest ning enamasti liitub jas-liide ainult omatüvedele (nt saab sõnast kellukas moodustada omadussõna kellujas), kuigi ka võõrtüvele liitumine ei ole välistatud (nt saab sõnast blond moodustada omadussõna blondjas).
Jas-tuletisi moodustatakse tavaliselt nimisõnast, mis tähistab mingit konkreetset objekti (nagu näiteks siid ja lest) ning jas-tuletis viitab siis füüsilisele sarnasusele. Nii tähendabki siidjas "siidile omase läike, pehmuse või siledusega" ning lestjas "õhuke ja lai, kujult lestataoline". Sarnasusele viitava tähendusega jas-tuletisi saab moodustada ka tegusõnadest, aga neid on eesti keeles siiski võrdlemisi vähe, näiteks helkjas, mis tähendab "helendav, valendav", ning kleepjas, mis tähendab "külgehakkav, kleepuv".
Jas-tuletisi võib moodustada ka omadussõnadest. See mall tänapäeval väga produktiivne ei ole, mistõttu meil omadussõnadest moodustatud jas-tuletisi keeles väga palju polegi. Kui -jas liitub omadussõnale, nagu näiteks must ja mõrk, siis väljendab tuletis alussõnaga märgitud omaduse vähesust. Nii tähendab mustjas, et miski on mustapoolne või peaaegu must; ning mõrk, et miski on maitselt (või lõhnalt) veidi mõru.
Kokkuvõttes on jas-tuletisi eesti keeles üsna palju, aga kasutusnäiteid leiab pigem kirjalikust eesti keelest, eelkõige ilukirjandusest ja teaduslikest kirjeldustest. Miks mitte tuua jas-tuletisi ka igapäevakeelde – kas poleks tore, kui järgmine kord udutaolist seenevihma kirjeldades ütleksime hoopis, et vihm on udujas, või veidi niisket ja külma hommikut kirjeldades ütleksime, et hommik on rõskjas?
Keelesäuts toetub Reet Kasiku raamatutele "Eesti keele sõnatuletus" (2004) ja "Sõnatuletus" (2015).
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio