Tarand kinnitas, et Nora Maria London on pseudonüüm. "Mitte ainult eesti kultuuri, vaid kõigi kirjakultuuriga rahvaste kultuurilukku on püsiosana kuulnud see, et kõrgkultuuris mängitakse igasuguseid mänge ka. Üks neist on pseudonüümimäng."

Seda, kes Nora Maria Londoni pseudonüümi taga on, Tarand teab, kuid välja ei ütle. "Raha on inimese kontole üle kantud ja minu teada pangas ei suuda veel tehisaru kontot avada ja endale rahvastikuregistrist isikukoodi hankida."

Ühismeedias on kahtlustatud, et Nora Maria Londoni teksti on on koostanud tehisintellekt. Tarand seda ei usu. "Püüan harrastusvaatlejana mõista ühiskonda teist või kolmandat aastat haaranud ärevust selle tehisaru pärast, aga üldiselt öeldes, et oma valdkonna professionaalid Eestis ei saa aru, millega on tegemist ja mulle võib kirjutada essee armukelm, petukirjanik või keegi kolmas ja me ei saa aru, kui tehisaru teeb, siis see on meie kutseliste toimetajate ja tekstitundjate ilmne alahindamine," sõnas ta.

Tarandi sõnul ei ole eestikeelne tehisaru nii nutikas, et see kogenud toimetajad ära petaks. "Sellel primitiivsel tasemel, milles kirjutatakse ühismeedias ja võib-olla ka igapäevases uudisajakirjanduses, saab juba natukene hakkama, aga keerukamad tekstid, kus peaks mõni originaalne mõte ka sisalduma... Minu teada ei ole tehisaru millekski originaalseks eriti võimeline."

Mõnedes konkursile laekunud tekstides oli tehisintellekti kasutatud küll. "See oli selline veider osa sellest saagist, mis oli esiteks inglise keeles kirjutatud. Selles keeles on tehisintellekt vähemasti grammatika tasemel pisut osavam kui eesti keeles. Aga need olid Indoneesia ja Nigeeria aadressidega üliõpilastööd, mis olid osaliselt täiesti selgelt teemast mööda ja Vikipeediast või EAS-i lehelt maha kukkunud jutukesed," tõdes Tarand.