Albumil, mille nimi kõlaks eesti keelde tõlgituna "Kas seda me tahamegi?", kuuleb 12 lindistust, mis on üles võetud tühjades salvestusstuudiotes ning mille autoriteks on märgitud üle 1000 briti muusiku. Kuigi täpselt ei ole teada, kes iga salvestuse taga on, siis ühte neist omistatakse Kate Bushile, kes võttis stuudiovaikuse linti oma kodustuudios.

Kokku 47 minutit kestva albumi lugude nimedest moodustub lause "The British government must not legelise music theft to benefit AI companies" ehk "Briti valitus ei tohi legaliseerida muusikvargust AI-ettevõtete huvides". Vaikseks jäänud stuudiotega juhivad kultuuritegelased tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse seaduse muutmine seab ohtu inimeste töö ja sissetuleku.

Briti helilooja ja endise AI-valdkonna juhtivtöötaja Ed Newton-Rexi sõnul näitab muusikavaba album, milline oleks valitsuse plaanide läbiviimise mõju muusikavaldkonna jätkusuutlikkusele.

"Valitsuse ettepanek annab riigi muusikute elutöö tasuta üle AI-ettevõtetele, lastes neil muusikute turult välja nügimiseks kasutada ära muusikuid endid. See oleks muusikutele katastroofilise mõjuga, aga sealjuures ka täiesti ebavajalik: ÜK saab olla AI-valdkonnas eesrindlik ilma, et nad maailma juhtivale loometööstusele koti pähe tõmbaks," rääkis ta.

Valitsuse plaan näeb ette, et artistidel on võimalus keelata ettevõtetel oma loomingut kasutada, kuid ka seda peab Newton-Rex "täiesti ebaausaks" ning leiab, et valitsus peaks keskenduma läbipaistvusnõuete rakendamisele olemasoleva autoriõiguse seaduse raamistikus.

Lisaks Bushile, Lennoxile ja Albarnile leiab "autorite" hulgast ka Tori Amose, Billy Oceani, The Clashi ja helilooja Hans Zimmeri. Albumiga teenitud tulu annetatakse muusikutele suunatud heategevus-organisatsioonile Help Musicians.