Krista Aru oli esimeses lennus, kes 1976. aastal loodud ajakirjandusosakonda vastu võeti. Lauristin meenutas, et Aru sai kohe selle lennu liidriks. "Ja ka üldiselt kogu meie osakonna elu liider, sest tal oli juba selline iseloom, et kui tema midagi tegi, siis ümber kõik ergastusid," meenutas Lauristin Aru, kes oli kümme aastat Tartu Ülikoolis ka õppejõud ning võttis Lauristinilt üle ka kultuuriajakirjanduse õpetamise.

"Ta oli ka Juhan Peegli parem käsi. Nii et Krista on olnud minu õpilane ja ma olen temaga ka kümme aastat igapäevaselt koos töötanud. Puutusime kokku ka siis, kui ta järgmiste ametite juurde edasi lendas, ning ma võin öelda, et minu paljudest õpilastest oli Krista mulle hingelt võib-olla isegi kõige lähedasem," rääkis Lauristin.

See, et ajakirjandustudeng hiljem ERM-ile aluse pani, Lauristinile üllatus ei olnud. "Krista oli Peeglile vaimselt väga lähedane õpilane ja Peegel kasvatas meisse kõigisse seda tunnet, et Eesti elu ja säilimine sõltub sellest, kuidas me oskame mäletada ja hoida Eesti kultuuri. Peegel viis meid juba esimesel kursusel kirjandusmuuseumisse ja Krista võttis selle harda armastuse kultuuripärandi vastu otse Juhanilt üle," sõnas Lauristin.

"Minu jaoks jääb Krista Aru alatiseks kehastama seda, mismoodi üks rahvuslik mõte, huvi või vaim võib elada ajas ja olla igas ajas kaasaegne, sest Krista ühendas suure armastuse Eesti kultuuripärandi vastu tegelikult ka sellega, mida on tänapäeval moes nimetada strateegiliseks või pikaks mõtteks. Temal ei olnud seda loosungit vaja. Ta mõtleski nii, ta mõtleski korraga minevikust ja tulevikust. See on väga-väga haruldane omadus ja selle tõttu suutis Krista teha nii kirjandusmuuseumis kui ka Eesti Rahva Muuseumis midagi, millel on tegelikult ka suur tulevikuväärtus. Algatas tema ju kultuuripärandi digiteerimist ja vaatas tõepoolest tulevikku mitte hirmuga, vaid kindlusega, et eesti kultuur on kindel pinnas, mis on elujõuline igas olukorras," ütles Lauristin.