Hellerma sõnul on pärand, mille Krista Aru endast maha jättis väga suur ja mitmekihiline. "Siin võib üles lugeda tema töid ja tegemisi alates Eesti Kirjandusmuuseumi ellu äratamisest, Eesti Rahva Muuseumi üles ehitamisest sellisel kujul, nagu see täna on, või siis Tartu Ülikooli raamatukogu juhtimist, kus ta äratas ka raamatukogu uuesti ellu ja avas selle kõigile inimestele," loetles Hellerma.

Saatejuhi sõnul iseloomustab Aru kirglik töö eesti mälu, kultuuri ja ajalooga. "Siin on üheks tema elutöö krooniks kindlasti kaheköiteline monograafia riigimees Jaan Tõnissonist, mis on Eesti Riigiarhiivis välja antud. Nii et see töö võiks ka sümboliseerida tema erinevaid töid, mis on pühendatud meie kultuuri- ja mäluloole," tõi ta välja.

"Me võime Krista erinevaid töid ja tegemisi täna pikalt ette lugeda, aga mulle tundub, et peaks ka rõhutama üht teist aspekti tema juures. See puudutab tema isikut ja isiksust, tema teatud vaimu ja südamehoiakut selle sama eesti kultuuri ja eesti mälu ja ka nende inimeste osas, kellega Krista koos töötas ja koos oma töid tegi. See on tegelikult Krista puhul täiesti fantastiline ja eriline, mida ta enda ümber evis ja kuidas ta nakatas inimesi enda ümber tõesti sellise kirgliku kultuuriteo tahtega. Mina jään teda just täna ennekõike selles osas meenutama," lisas Hellerma.

"Ma väga tahaks, et me oskaksime seda pärandit vastu võtta ja edasi kanda, sest selles meie ajas on need inimesed hästi olulised, kes hästi siiralt ja südamega sellistest Eestile olulistest aadetest lähtuvad, ja Krista oli selline inimene. Selles mõttes on tema kaotus tõesti kurb ja me langetame täna pea."

Hellerma rõhutas, et Aru aated ja ideaalid, mida ta ka sõnastas, ei muutunud kunagi tühjaks ja kõmisevaks.

"Temas oli ka seda Jaan Tõnissoni ühistegevuse vaimu, nii et need kollegiaalsed suhted, suhted inimeste vahel olid talle samavõrra olulised. Ta ei lasknud ühelgi suurel ideel teostuda inimsuse arvelt. Talle olid samavõrra tähtsad kõik need vahetud inimsuhted ja tal oli alati aega pöörata tähelepanu ka inimestele, kes ei ole alati avalikkuse tähelepanu keskpunktis. Inimesed, kes teevad raamatukogus oma igapäevast tööd. Mulle tundus, et ta oli võimeline nende kõigiga suhtlema ja neile ühistegevuse vaimu edasi andma. See on ka üks asi, mida tahaks Kristalt õppida."